Täna, 1. juunil tähistatakse mitut olulist sündmust. Kuigi ametliku kalendrisuve alguseni on veel mõnevõrra aega, siis paljudele tähendab 1. juuni kolme suvekuu algust ning ühtlasi ka suve algust. Kui heita pilk termomeetrile, siis selle järgi on Eestimaa suvi kestnud juba mõnda aega, sest õhusooja on lahkesti jagatud koguni 30 kraadi ligi. Kui viimastel aastatel on maikuus ujumine olnud pigem talisuplejate pärusmaa, siis tänavu on 1. juuniks end järvevette kastnud juba suur hulk inimesi, kes ainult soojas veel supelda armastavad.

Kas suvi on tulnud valel ajal? Osad tegevused, mille valmimist on planeeritud rannahooaja ametlikuks alguseks, 1. juuniks, on paar päeva enne juunikuud veel võrdlemisi pooleli.

Võru populaarses suplusrannas, Tamula ääres käib vilgas töö nii uue rannabaari ehitamisel, rannaala puitkonstruktsioonide renoveerimisel kui ka üldise heakorra mõistes.

Aastata tagasi oli 1. juuni pigem jahe. Rannavalvurid kügelesid oma tornides ning appi olid võetud isegi soojapuhurid. Rannad olid hoolimata ametlikust rannaaja algusest inimtühjad, suplusvesi külm ning ka päikesevanne ei saanud veel võtta. Kas suvi tuli varem ja nüüd jääb üle ainult sügist oodata? Uue nädala ilmateade enam troopikakuumust ei luba, nii et võiks öelda, justkui rannahooaja algusega tänavune rannahooaeg hoopis lõppes!

Kes ilmast suurt ei hooli, saab täna tähistada hoopiski lastekaitsepäeva, mis Eestis ja ka Võrumaal aina populaarsem paistab. Veel aegu tagasi ei seostatud 1. juunit lastekaitsepäevaga, ei tuldud selle pealegi, et ehk selle päeva tähistamiseks koos perega, koos lastega midagi ühiselt ette võtta. Ei olnud ka kutsujaid. Täna on 1. juuni üle külvatud erinevate üritustega, millest suur hulk on kõigile tasuta, sest laps ju endale piletit osta ei saa! See annab võimaluse mõnusaks ajaveetmiseks kõigile ning vabandusi, mille taha pugeda, ei olegi võtta. Ilusat rannahooaja alguse päeva, lastekaitsepäeva, suve esimese kuu alguse päeva, esimest juunikuu päeva, esimest kalendrikuu kuuenda kuu päeva …

Värskete uuringute kohaselt on eestimaalastest ülekaalus üle kolmandiku ja suisa rasvunud iga viies. Üha rohkem on tüsedaid lapsi. Ülekaal tekitab terviseprobleeme ja raskena on ebamugav igapäevatoimetusi teha. Peale selle kahjustame ebatervislike toiduvalikutega ka loodust.

Põhjamaade teadlased täiendavad iga paari aasta tagant toitumissoovitusi meie kandi inimestele. Neid lugedes saame teada, et tervislikumad valikud pole nii palju kallimad või keerulisemad valmistada, kui endale ette kujutame. 

Kust ülekaal tuleb?

Selle peamine põhjus on meie toiduvalik. See on otseselt seotud liiga energiarikka toidu eelistamisega. Hiljutised uuringud näitavad, et meie dieet on sageli rasvarikas ja sisaldab liiga palju lihtsüsivesikuid. Need on näiteks valge sai, makaronid ja maiustused, mis annavad kohese, kuid lühikese energiasööstu. Paraku järgneb sööstule kiire langus ja siis tunneme end energiast tühjana. Selline veresuhkru kõikumine võib lõpuks viia 2. tüübi diabeedini.  

Liiga vähe tarbime köögivilju, puuvilju, marju, seemneid, pähkleid ja täisteratooteid. Just need annavad aga kiudaineid, mineraale ja vitamiine, loovad täiskõhutunde pikaks ajaks ega tekita kiireid veresuhkrusööste. Tervisele ja kehakaalule mõjub halvasti ka Eesti inimeste rohke alkoholitarbimine.

Kartul on kasulik

Enamasti seostame toitu endi ja oma lähedaste tervise ja kehakujuga. Palju vähem teame, et meie söök mõjutab väga ka keskkonda. Eesti inimeste toitumisharjumused vajavad uuendamist mitte ainult tervise, vaid ka keskkonna pärast. Näiteks soovitavad Põhjamaade teadlased süüa rohkem kaunvilju (läätsi, herneid ja ube) ning lisada toidulauale pähkleid ja seemneid. Ühelt poolt on tegu valkude ja rasvade allikatega, teisalt on need keskkonnasõbralikud, kuna nende kasvatamine nõuab vähem vett ja muid ressursse kui paljud meie toidulaual igapäevasemad toidud.

Paljude lemmik kartul on väga kasulik toitainete ja vitamiinide allikas. Kartuli keskkonnamõju on ka üsna väike. Kartulit võib seega julgelt süüa – keedetuna või ahjus vähese rasvaga küpsetatuna, pajaroogades või hautistes, soovitavad toitumisteadlased. Eriti kasulik on keedetud või aurutatud kartul külmana, sest nii tõstab see vähem veresuhkru taset ja on hea toit kasulikele bakteritele seedekulglas.

Liha tarbimine mõjutab aga oluliselt keskkonda. Lihatööstus on suur kasvuhoonegaaside tekitaja, loomakasvatus nõuab ka palju vett, teisalt reostades sõnniku tõttu veekogusid. Väga suurel osal maailma põllumajanduslikust maast kasvatatakse toitu mitte inimestele, vaid loomadele. 

Maiustuste, tee ja kohvi suur tarbimine mõjutab otseselt bioloogilist mitmekesisust. Suure suhkrusisaldusega toodete tootmiseks on vaja palju taimi, millest suhkrut saada – ennekõike suhkruroogu ja suhkrupeeti. Sageli kasvatataksegi suurtel maalappidel üht ja sama taimekultuuri, mis toob kaasa teiste taimede, lindude-loomade ja putukate elupaikade kadumise. Suur on ka alkoholi jalajälg. Rootsis tehtud uuringu kohaselt kaasneb alkohoolsete jookide tarbimisega kolm protsenti toidutarbimise kliimamõjust.

Tervislikum toidulaud on lihtne

Kuidas oma toidulauda muuta? Võiksime süüa vähem punast liha ja töödeldud lihatooteid, rohkem köögi- ja puuvilju, marju, seemneid-pähkleid ja täisteratooteid. Igapäevase vorsti või hakkliha asemel tasuks vahel valida oa- või läätseroog. Väga hea on ka kala, mis on Eesti inimeste laual liiga harva. Eriti tervislik ja keskkonna vaates mõistlik on süüa kohalikke kalu, näiteks räime ja heeringat, mis pole sugugi kallid. Süüa tuleb rasvast kala, heeringa kõrval näiteks lõhet, makrelli või forelli. Katsetades võib jõuda ka väga maitsvate ja soodsate taimetoitudeni. Liha kõrval võiks peale kartuli süüa tooreid salateid, hautada või aurutada köögivilju.

Riisi- ja pastasõbrad võiksid proovida valge riisi asemel pruuni või punast ja asendada tavalised makaronid täisterapastaga. Valge saia asemel tuleks süüa sepikut või täisterasaia. Kommidele ja küpsistele tuleks magusaisu korral eelistada puuvilju ja marju. Nii vähendame toidus kiirete süsivesikute hulka ning toidulaud ongi juba tervislikum ja mitmekesisem. 

Süües vähem liha ja maiustusi ning suurendades toidulaual kohaliku päritoluga köögi- ja puuviljade ning marjade hulka teeme teene nii oma kehale kui ka loodusele. Kohalikke ja hooajalisi tooteid tarbides aitame nimelt vähendada toidu transpordist tulenevaid keskkonnamõjusid. Ütlemata on selge seegi, et alkoholitarbimist peaksime samuti nii enese kui ka planeedi peale mõeldes vähendama. 

Tervislik toitumine pole lihtsalt isiklik valik, vaid asi, mis mõjutab otseselt meie elukeskkonda. Uuendatud toitumissoovitused pakuvad meile teadmisi, kuidas valida toitu nii, et see oleks kasulik tervisele ja loodusele.