Ei ole kellelegi võõras teadmine, et aina rohkem hoiatatakse kelmide eest, kelle ainsaks eesmärgiks on kergeusklikelt raha kätte saada. Kuigi teema pole ammu midagi salajast või uut, siis mooduseid, mil moel inimestelt raha välja petta, leiutatakse aina juurde. Arvamus, et inimeste teadlikkus on tõusnud ja seetõttu ka ohvrite arv vähenenud, tundub paika mitte pidavat. Nii on viimastel päevadel Eestit laastanud pakiautomaadiröövlite laine. Ehk siis lihtsas keeles suunatakse inimesi oma raha pakiautomaadiga otse kelmile saatma. Millise loogika alusel inimesed nõusse saadakse, jääb nii mõnelegi kõrvaltvaatajale müsteeriumiks.

Pakiautomaadikelmide käest ei olnud pääsu ka kohalikel. Nii langes ka võrulanna end telefoniettevõtjana esinenud kelmi haardesse ja tormas ummisjalu 1900 eurot Omniva pakiautomaati postitama. Politsei ja pakihaldusettevõtte kiire tegutsemine päästsid naise seekord petise küüsist ja rahalist kahju ei sündinud, kuid pole kindel, et see oli esimene ja viimane kord, mil oma raha nõnda heauskselt laiali jagatakse. Peale Võru jõudsid pakiautomaadikelmid ka näiteks Narva, kus kolme erineva kelmi telefonikõnet uskuma jäänud narvalanna viis pakiautomaati lausa viiekohalise summa raha. Kelmid esitlesid end kui sideettevõtja, keskpanga esindaja ning kaitsepolitsei ametnik. Kõik kolm väitsid siiralt, et telefonikõne sihtmärk saab abistada kelmide tabamisel.

Narvalannal nii hästi ei läinud kui siin kandis, sest kelmide soovitusel võeti 10 000 eurot raha pangakontorist välja ja toimetati see lahkesti Omniva pakiautomaati. Selliste juhtnööride tingimusteta jälgimine viis naise suure summa raha kaotamiseni. Raha ei vii aga ainult pakiautomaadisulid, vaid kelmusi korraldatakse ka muudel viisidel. On juhtuseid, kus kõrvalseisjad saavad teol sabast kinni ning tänu sellele õnnestub mõningane raha alles jätta või tagasi saada. Nii juhtus, kui tänu pangatöötaja tähelepanelikkusele ei astunud Kohtla-Järve naine kahel korral samasse ämbrisse ja toimetas kelmidele summa vaid üks kord. Teisel korral pidas pangatöötaja tegu kahtlaseks ning tänu sellele jäid kelmid topeltsaagist ilma.

Mitmesugused meeleavaldused on viimasel ajal rohkem kui päevakorras. Kui just tänavale ei tulda, siis on neidki, kes vaikselt nurgas kiruvad või äärmisel juhul sotsiaalmeediasse postituse paiskavad.

Nii sõditi käesoleval nädalal automaksu vastu ning teises äärmuses sõditi selle vastu, et poelettidelt kaoks ebavõrdne käitumine erinevate sugude suhtes. Ehk siis et sinised šokolaadist pühadejänesed ei maksaks vähem kui samasugused roosad või vastupidi. On neid, kes kaupluses käies isegi sellise muremõtte peale ei tulegi, kuid on ka neid, kes teevad sellest oma südameasja ja panevad eesmärgiks valitsev ebaõiglus kohe lõpetada. Öeldakse, et heade asjade vastu ei sõdi siin ilmas keegi. Head asjad on need, mis teevad meid õnnelikuks. Eile tähistati ÜRO peaassamblee ellu kutsutud rahvusvahelist õnnepäeva. Selle käigus toodi esile, kus elavad kõige õnnelikumad inimesed ning mis neid õnnelikuks teeb. Selgub, et eestlased ei olegi kõige kurvem rahvas, nagu meile mõelda meeldib. Ehk teebki eestlast õnnelikuks just see, kui saab millegi vastu protestida ja arvamust avaldada? Ehk ongi eestlase õnne valem rahulolematus kõigega? Ilmaasjata ei öelda ka seda, et eestlase lemmiktoit on teine eestlane. On, kuidas on, aga vähemalt uuringute kohaselt muudab eesti inimese õnnelikuks hoopis lihtne kartuliroog või soe leib võiga või äärmisel juhul kiluvõileib.

Eile varahommikul või mõne jaoks lausa öötundidel kell 3.07 algas kevad. Enamasti on kevad see klassikaline „asi”, mis muudab eranditult kõik inimesed rõõmsamaks. On rõõm, et kevade algust ei tule sel aastal ühe päeva võrra oodata nii, nagu teinekord ette tuleb, mil kevad saabub alles 21. märtsil. Järgmisel aastal algab kevad samuti 20. märtsil, kuid kell 9.02 ning ülejärgmisel aastal hoopis 20. märtsi pärastlõunal kell 14.46. Kevadine pööripäev on kalendris see kuupäev, kus päev ja öö on ühepikkused ja seda peaaegu kogu maakera ulatuses. Ilmselt leiab eestlane seetõttu põhjuse ka kevade osas õnnetu olla või protestida kas või näiteks ainult seepärast, et peame olema võrdsed kogu maailmaga, ei saa olla paremad!