ARVAMUS

Kui nägin laupäeval naabertrepikojas elavat isa koos lastega metsa kuuse järele minemas, siis olin kindel, et sellele perele jääb see päev ja need jõulud kauaks meelde, sest väheseks jääb neid, kes perega metsa kuuse järele sõidavad. Lihtsalt ei viitsita või on muretsetud kunstkuusk. Metsast üheskoos valitud, toodud ja ehitud kuusk käib kokku tõelise jõulutundega, ning kui siis millalgi jaanipäeva paiku toast mõne okka leiad, meenuvad taas jõulud.

Ehk ongi jõulud see aeg, mil mets on eestlastele kõige lähemal, lausa elutoas väärikal kohal. Iga eestimaalase kohta kasvab meie metsades umbes 4000 vähemalt pooleteisemeetrist puud, millest saaks ehitada tosin ühepereelamut. Iga inimese kohta tuleb ligemale kolme jalgpalliväljaku jagu metsamaad. Kõige metsasem on Hiiumaa.

Puude keskmine vanus on 52 aastat. Mände on meil kõige rohkem, nende keskmine vanus on 72, kuuskedel 57 ja kaskedel 47 aastat. Kuusik kasvab raieküpseks umbes 80–120 aastat (oleneb mulla viljakusest). Metsadest saadud puidust kasutatakse palgina 40, paberipuiduna 40 ja küttepuudena 20 protsenti.

Keskmise ühepereelamu ehituseks tarvis minev puidukogus kasvab Eesti metsades juurde ühe minutiga. Eestis on tagavaraks 7600 kilo metsapuude seemneid, millest jätkub metsaistutamiseks aastateks, kuid loomulikult varutakse igal aastal seemneid juurde. Mets on meie roheline kuld. Metsa- ja puidusektor annab tööd umbes 30 000 eestimaalasele.
Nutiajastu noored on hakanud metsa kartma, vältima …

Puudub kontroll toimuva üle, olukord pole muudetav ühe sõrmepuudutuse abil, nagu puutetundlikud ekraanid seda võimaldavad. Mets elab meist sõltumata, ja see paneb kartma. Toas nina vastu ekraani on palju turvalisem!?

Teine eestlaste püha, mil põhjust metsa puu järele minna, on suvistepüha, mis on liikuv püha, jäädes igal aastal seitsmendale pühapäevale pärast munapüha. Ajaliselt langevad suvisted kokku ristiusu nelipühadega. Üldtuntud suvistete komme on kaskede tuppatoomine, samuti munade värvimine ja kiikumine. Suvistepüha on 15. mail 2016.

Lätlased olevat maailma esimese jõulupuu Riias püsti pannud aastal 1510.

Päkapikkude aeg on läbi saamas, riigikogulased juba puhkavad, kuid poodlemine kogub veel hoogu juurde.

Poodlemisest võib saada raske katsumus, kui tuleb läbida poodiderivi linna ühest otsast teise. Kui see teekond läbida jalgsi, saab vähemalt jalutada ja värskes õhus viibida. Ja loomulikult kohtuda tuttavate inimestega, kiruda ilma ja elu, ehk lähevad tuju ja terviski paremaks.

Autoga sõites kulub hulk aega parkimiskoha leidmiseks,  roolikeeramisest ja manööverdamisest võib selgki märjaks minna. Tuju võib hoopis ära minna, kui kõrval-auto uksega mõlgi saad.
Masendus tuleb peale. Talvemasendus pidi ohustama kõiki eestlasi? Talvemasenduse ehk SADi (seasonal affective disorder) all kannatab 21 protsenti inglasi, üheksa protsenti alaskalasi … SAD’i vastu ei aitavat ka soojamaareis. Aitab pikem uni või lõunauinak ja D-vitamiin. Õnneks kaob SAD kevadel.  

Samas on jõuluajas palju rõõme ja ootusi, kingisaamise ja kingitegemise rõõmu. Jõulurõõmu peab enda seest üles otsima, mitte rahutuks muutuma. Pealinnas kuuldav raadio Mafia soovitab iga päev korduvalt: „Puuduta teist inimest!” Vana tõde on, et jagatud mure on pool muret, jagatud rõõm aga kahekordne rõõm! Tasub meelde jätta!

Jõuluajal ei tohiks päästerõngana kiirlaenule mõelda. Laen ei ole see, mida endaga uude aastasse kaasa võtta.

Jõulueelses Alūksnes on panustatud valgusele, romantikale. Üleeilne jõululaat algas pärast päikeseloojangut ja kestis õhtul kella 21ni. Alūksnesse tasub minna, sest mitmedki asjad on seal odavamad kui meil. Linn on kaunistatud mitte ainult keskuses, vaid ka mujal. Alūksnes ei ole aasta pimedamal ajal valguse pealt kokku hoitud!     

Järgmine suurem ostlemine ootab ees sõbrapäeval, mis on 14. veebruaril.

Lumega on kehvasti. Hästi on kütusehindadega, mis on langenud alla euro. Jõulu- ja jaanipäeva ilmal pole olulist vahet, vahe on ainult päevavalguse pikkuses. Isegi lilled õitsevad, kuid lumikellukeste õitsemiseni on veel pikk aeg vastu pidada.