Rõuges Ööbikuoru veerel on üks ilma korstnata vana aja maja. Ilma korstnata on ka suitsusaunad. Roomlased kasutasid seintes suitsutorusid, et näiteks ebameeldivat lõhna, suitsu või auru peamiselt tööruumidest välja juhtida. Esimesed korstnad tekkisid 12. sajandil Euroopa põhjaosas ja olid valmistatud puidust või mudast. Umbes viis sajandit hiljem ei ehitatud enam ilma korstnata maju ning korstnaehituses võimutses kivi.

Kui korstnast rääkides ei ole kahtlustki, et see ehitati suitsu ruumist väljajuhtimiseks, siis unustatakse ära korstna veelgi olulisem osakaal. Korsten võimaldas hakata ehitama korrusmaju ehk eluruume üksteise kohale. Laed ei pidanud olema enam nii kõrged, mis aitas säästa soojusenergiat.

Nüüdisajal on korstnad veninud kõrgeks ja lõõride abil juhitakse korstnasse erinevate kollete põlemisjäägid. Samas on korstnate ja küttekollete korrasolekust saanud selline probleem, et seda peab lausa riiklikult reguleerima. Kui teisiti ei saa, siis tuleb seda teha. Maakohtades aga elukutselisi päästjaid koondatakse.

Analüütikud on hinnanud Eesti seadusandlust liialt usinaks, soovitakse reguleerida kõike, mida vähegi reguleerida annab, ja genereerida ideesid, mida autorid hiljem maha vaikivad.

Mõne nädala pärast hakatakse kõikvõimalikke vahendeid kasutades eestlasi õpetama, kuidas kuusel küünlaid süüdata ja rakette lasta. Muidugi on ohutus esmatähtis, kuid kas me oleme tõesti nii kehvakeseks jäänud, et vajame igal sammul õpetamist ja ähvardamist …

Samas näitab riik enne jõulusid, kui kehvake ta ise on. Sest just nüüd läheneb aeg, mil saame teada, mida kõike haiglates ei ole ja milleks asutakse annetusi koguma. Asjakohased juhid peaksid häbenema, et pole suutnud haiglaid aidata ja seeläbi inimelusid päästa.

Päästeamet hoiatab, et kui küttesüsteem ei ole korras ja pole ette näidata korstnapühkija akti, siis võib teha rahatrahvi kuni 300 trahviühikut.

Maailma kõige kõrgem korsten on 419,7 meetri kõrgune, asub Kasahstanis GRES-2 elektrijaamas ja saab varsti kolmekümneaastaseks.{fcomment}