Igaüks seisab oma armsa kodumaja, metsatüki või põllukrundi eest, aga arved ei küsi ei kodu suurust ja ilu, maalapi otstarvet ega päritolu, sest üllatusi jagub kõigile.
Mõnel maaomanikul tuleb maksta vaid veidi, teise pea kohal kerkib maamaks nii kõrgele, et paneb isegi maatükil ilutseva kodumaja enda pead vangutama. Väikesed majad, suured majad, üksikud metsatukad, mis kõik on ühes reas, aga iga rahakott kogeb erinevalt uue aastal maamaksušokki.
Üks seadus, tuhat üllatust, ja see, mis eile oli taskukohane, võib homme muutuda ületamatuks arveks. Iga omavalitsus seisab silmitsi kohustusega tõsta igal aastal maamaksu 10–100 protsenti. Teisisõnu: valitsuse käsuga ei saa omavalitsus nõuda vähem kui kümme protsenti suuremat maksu, aga võib küsida ka kuni 100 protsenti ehk kaks korda suuremat summat igal järgneval aastal. Kas inimesed on valmis arvestama topelt maamaksuga? Targemad igatahes on kindlad, et kui maksu kümne protsendi kaupa üles kruvida, siis harjutakse sajani jõudes ära ega panda tähelegi!
.jpg#joomlaImage://local-images/2025/09/09/navi terviserada (3).jpg?width=2023&height=1137)
.jpg#joomlaImage://local-images/2025/09/12/Pormujarv navi (3).jpg?width=3393&height=1906)
