Meedias hakkas novembri keskel ringlema uudisetont, et haigekassal on kava uuest aastast vähendada maakonnakeskustes asuvates haiglates ambulatoorse eriarstiabi rahastamist.

Ajaleht Lääne Elu vahendab Läänemaa haigla peaarsti asetäitja Kai Tennisbergi sõnu, et haigekassa tahtvat ühtlustada maakonnahaiglate eriarstiabi osutamist, mis olevat väga ebaühtlane. Haigekassa tahtvat teha kohustuslikuks, et maakonnahaiglas peab abi saama kaheksal erialal. Need on sisehaigused, kirurgia, nina-kõrva-kurguhaigused, silmahaigused, naha-suguhaigused, taastusravi, günekoloogia, psühhiaatria. Praegu saab Läänemaa haiglas minna 18 eriarsti juurde, enamik neist käib Haapsalus teistest haiglatest.

Lõuna-Eesti haiglas on näiteks 117 voodikohta kuuel erialal ja ambulatoorselt saab eriarstiabi 19 erialal. Aastas on Lõuna-Eesti haiglas ambulatoorseid ravijuhte umbes 40 000.

Ida-Tallinna keskhaiglas olevat aga rahapuudus nii hull, et osa voodikohti on kavas kasutusele võtta tasulise hoolduse pakkumiseks (rahvakeeles tasuline vanadekoduteenus).

Spekuleerides võib sellist kärpimiskava nimetada ka maskeeritud haldusreformiks, kus Eestis oleks kaks omavalitsust – Põhja ja Lõuna (Liivi) omavalitsus ning kaks haiglat –, Tallinnas ja Tartus. Paistab, et kõiki eestimaalasi puudutavaid otsuseid ei tehta Toompeal, vaid Tallinnas Lembitu tänaval, kus asub haigekassa keskkontor.

Haigekassa koduleheküljelt saab lugeda: „Eesti haigekassa korraldab riiklikku ravikindlustust. Meie missiooniks on tagada enam kui 1,2 miljonile ravikindlustatud inimesele vajalike tervishoiuteenuste, ravimite, meditsiiniseadmete ning rahaliste hüvitiste kättesaadavus ja ravikindlustussüsteemi jätkusuutlikkus.”

Paarikümneaastase tervishoiusüsteemis töötamise kogemusega Lõuna-Eesti haigla juht Arvi Vask ütles kesknädalal gümnasistidele esinedes, et vaatab Kagu-Eestit kui terviklikku kogukonda, mida suudab ööpäev läbi teenindada Lõuna-Eesti haigla, kus on juba praegu 24tunnine nelja arsti valve.

Täiesti õhus ja omaette teema on Võru perearstikeskus?

{fcomment}