Umbes tosin aastat tagasi ütles Jüri Mõis, et Tallinnast vaadates lõpeb Eesti lennujaama juures. Nüüd võib vist öelda, et kõik lõpeb Tallinnaga, sest riik ei saanud hakkama lendamise korraldamisega, ei ole saanud hakkama haldusreformiga, regionaalpoliitikaga, maaelu edendamisega.

Nüüd on Lennart Meri lennujaam ilma pääsukeste ja rukkilillelogoga Estonian Airita, mille elushoidmiseks kulutati ebaseaduslikult 130 miljonit eurot. Estonian Airi juhiti nii, et saadi lubada olla kümme aastat kahjumis. Kes vastutab? Nüüd on kiiruga eraldatud 40 miljonit eurot Sloveenia Adria Airways’ile (Nordic Aviation Group).

Uudistest vilksatas läbi, et Estonian Airi lõpp olevat olnud teada juba 2013. aastast alates. Huvitav fakt oli ka see, et Estonian Airiga lendajatest üle poole on poliitikud ja ametnikud. Muide, ka nende lennukipiletid maksavad kinni maksumaksjad, nagu nad maksavad kinni ka riigikogulaste luksuslikud autod.

Millal teie lendasite viimati Estonian Airiga? Sellele küsimusele ei olegi nii lihtne vastata, sest tavaliselt lendab lõunaeestlane tšarterlendudega, mis ei olnud tavaliselt Estonian Air, tihti on otstarbekam lennata Riia kaudu. Võib-olla oleks Tallinna otsustajatel aeg valehäbist üle saada ja appi paluda lätlaste Air Baltic!?

Piinlik lugu on haldusreformiga, millega tegeldi juba eelmisel sajandil. Keegi ei julge ega vist ka oska öelda, kui palju on seda reformi teinud ametnikele maksumaksja taskust palka makstud. Kui uskuda, et reformi tegijad teadsid sajaprotsendiliselt, et reform ei toimu, siis on olukord veelgi piinlikum.

Helir-Valdor Seeder tunnistas, et on haldusreformiga kokku puutunud kaua aega ja selle aja jooksul toodetud paberid ja kaardid ei mahuks vist isegi avarasse Aila näpustuudio ruumi ära.

Äkki tasuks meil üles otsida ühe endise maavanema paberid, kus juttu Suur-Võrumaast ja asuda asja ajama? Vägisi kipub kinnistuma mõte, et Tallinn ei hooli meist. Tallinn ei saa hakkama iseendagagi ja tunnistab kibestunult, et nad on nagu Euroopa nurgatagune.{fcomment}