ARVAMUS

Ettevõtluse võlusõna on eksport. Võrus on ettevõte, mille toodang läheb sajaprotsendiliselt ekspordiks. Ettevõtte eesotsas on Rootsi paberitega laevaprojekteerija ja -ehitaja Mart Perli, kelle kohta saaks öelda: rootslastele oma, omadele võõras, sest eestlased pole tahtnud tosina aasta jooksul ühtegi laeva!?

Antslas asuva Baltic Steelarci toodangust läheb ekspordiks 99 protsenti. Igast maailma nurgast võib leida Väimelas asuva Rauameistri toodangut. Küllap saaks näiteid tuua veelgi. Nende ettevõtete jaoks on toodangu eksport igapäevane asi.

Majandusekspert Heido Vitsur on mures, sest meie majanduskasv on olematu, pigem läheme tagasi. Kõnepultidest kuuleb, et kui meie naabritel hakkab paremini minema, siis kasvab ka meie eksport. Heido Vitsur nimetab olukorda meie majanduses dramaatiliseks. Ta ei suuda näha ühtki hooba, mis suudaks lähiaastatel majandust positiivselt kiirendada, et murda läbi klaaslaest, mis meid lahutab tõhusast paljukihilisest arenenud riikide majandusest. Tulevik on majanduse arengu seisukohalt külm, kirjutab Äripäev.

Pankurid lõbustavad end ütlusega: mitte raha pole vähe, vaid ideid, mis rahastamist vääriksid. Klaaslae läbimiseks on tarvis mõelda teisiti. Tore näide on Ajujahile esitatud halukaarik või koerte mobiiltelefon. Küünikud ütlevad, et teavad küll, et kahe punkti vahel on lühim tee sirgjoon, kuid kui tahad edu saavutada, tuleb teinekord tõestada, et edu toob kahe punkti vaheline kõverjoon ja et kaks pluss kaks võib olla näiteks 4,4.

Eile algas Robotex 2015, kus osaleb seitse Võrumaa nupukate noorte robotit: Rombo, Gunnar, Kotkas3 ringrajal, Vineer, Mars-J, Alfa1.0 joonejärgimise rajal ja RRT ehk sumorobot. Kuus esimest robotit ehitasid Võrumaa kutsehariduskeskuse ja viimase Rõuge põhikooli õpilased. Edu neile Robotexil! Need noored on Võrumaa sool! Neil noortel tasuks ettevõtjail silm peal hoida.

Võrumaal on, mille üle uhke olla!{fcomment}

Rõuges Ööbikuoru veerel on üks ilma korstnata vana aja maja. Ilma korstnata on ka suitsusaunad. Roomlased kasutasid seintes suitsutorusid, et näiteks ebameeldivat lõhna, suitsu või auru peamiselt tööruumidest välja juhtida. Esimesed korstnad tekkisid 12. sajandil Euroopa põhjaosas ja olid valmistatud puidust või mudast. Umbes viis sajandit hiljem ei ehitatud enam ilma korstnata maju ning korstnaehituses võimutses kivi.

Kui korstnast rääkides ei ole kahtlustki, et see ehitati suitsu ruumist väljajuhtimiseks, siis unustatakse ära korstna veelgi olulisem osakaal. Korsten võimaldas hakata ehitama korrusmaju ehk eluruume üksteise kohale. Laed ei pidanud olema enam nii kõrged, mis aitas säästa soojusenergiat.

Nüüdisajal on korstnad veninud kõrgeks ja lõõride abil juhitakse korstnasse erinevate kollete põlemisjäägid. Samas on korstnate ja küttekollete korrasolekust saanud selline probleem, et seda peab lausa riiklikult reguleerima. Kui teisiti ei saa, siis tuleb seda teha. Maakohtades aga elukutselisi päästjaid koondatakse.

Analüütikud on hinnanud Eesti seadusandlust liialt usinaks, soovitakse reguleerida kõike, mida vähegi reguleerida annab, ja genereerida ideesid, mida autorid hiljem maha vaikivad.

Mõne nädala pärast hakatakse kõikvõimalikke vahendeid kasutades eestlasi õpetama, kuidas kuusel küünlaid süüdata ja rakette lasta. Muidugi on ohutus esmatähtis, kuid kas me oleme tõesti nii kehvakeseks jäänud, et vajame igal sammul õpetamist ja ähvardamist …

Samas näitab riik enne jõulusid, kui kehvake ta ise on. Sest just nüüd läheneb aeg, mil saame teada, mida kõike haiglates ei ole ja milleks asutakse annetusi koguma. Asjakohased juhid peaksid häbenema, et pole suutnud haiglaid aidata ja seeläbi inimelusid päästa.

Päästeamet hoiatab, et kui küttesüsteem ei ole korras ja pole ette näidata korstnapühkija akti, siis võib teha rahatrahvi kuni 300 trahviühikut.

Maailma kõige kõrgem korsten on 419,7 meetri kõrgune, asub Kasahstanis GRES-2 elektrijaamas ja saab varsti kolmekümneaastaseks.{fcomment}