Valged linnad röövivad taevast tähed, kuid ei vähenda röövlite arvu. Miks?

Juba Antiik-Kreeka poeet Alkaios (611–580 e.m.a) tõdes, et mitte eluaset pakkuvad majad, ka mitte tugevad linnamüürid, samuti mitte tänavad ja hästi kaitstud sadamabasseinid ei moodusta linna, vaid inimesed, kes on võimelised seda kõike ära kasutama.

Neljapäeva õhtul nii tunduski, kui Taristuhalduse juht Andres Visnapuu loetles inimesi ja ettevõtteid, kes linna valgeks tegid.

Võru linn on noor linn ja seda rohkem peame olema hooles, et linnast linn saaks ja et tulevastel põlvedel oleks, mida edasi arendada.

Paul Härmson kirjutab, et linnade algus kaob ajamere sügavusse ja linna tekkimine oli esialgu vankuv ning uskumatult aeglane. Tihti kulus mõne linnaehitusliku sammu astumiseks sajandeid. Võru ongi aga ainult paar sajandit vana, kuid linna külje all olevast Kirumpää linnusest pärinevad kirjalikud andmed 1322. aastast, mil Leedu vürst Gediminas selle purustas. Linnus rajati Tartu piiskopkonna idapiiri kaitseks tollase tähtsa Tartu-Pihkva kauba- ja sõjatee äärde. Linnust on korduvalt rünnatud, purustatud ja üles ehitatud, lõplikult hävis ta Vene-Rootsi sõjas aastal 1656.

Võru linna algusaastatel soodustati Kirumpää linnusest kivide toomist, et linna puumajade hulka kivist maju ehitada. Ikka tuleohutuse seisukohalt.

Huvitav on, et teada olevalt vanim paikse eluviisiga linn on Süürias Vadi An-Natufi orus. Meie ajaarvamise alguseni oli siis jäänud ligemale 10 000 aastat, kui natuflased hakkasid endale koobasasulat kujundama. Praegu on Süüriast saanud koht, kust põgenetakse ja meiegi oleme pagulaste tulekul ärevil. Nii väike on maailm, et esimeste linnade rajajad on meie teema. Võruski olevat mõni korter süürlaste paigutamiseks.

Üks kohalik poliitik kinnitas, et kui Viimsi vald võtab vastu Süüria põgeniku, siis saaks asja arutada ka Võru linnas. Võru linna volikogus oli teema arutelu väga toores ja piinlik.

Kahjuks on nii, et mida valgemad linnad, seda vähem tähistaevast.{fcomment}