ARVAMUS

Krabi poes öeldi Võrumaa Teatajale, et kehtestagu riik siis juba ka elamismaks, kuulekuse maks ning aitamegi nii kuulekalt riigikogulastel autosid liisida ja kütust tankida, muust rääkimata.

Õnneks tuvastas ka uuring, et automaks tooks eelarvesse lisaraha maal elavate inimeste heaolu hinnaga. Murelikud on kõik maainimesed. Murelikud on kohalikud omavalitsused.

Nädalapäevad tagasi põles Varstu vallas niisama hästi kui maani maha elumaja. Vald tahab aidata, ja aitabki, kuid võimalused on väga napid. Sellepärast kutsumegi tänases lehes vastu talve koduta jäänud inimest abistama. Koos suudame!

Samal ajal libiseb riik nagu NATO lennukid madallennul inimestest üle. Tuleb välja, et automaksu puhul nähakse rahasummat, kuid plaani ei ole, kuidas seda raha majandusse (näiteks teedesse) reinvesteerida. Parim sähvatus oli, et maateedel tuleks kiirust piirata, sest teed on kehvad!?

Omal ajal oli riigile võluvõtmeks kütuseaktsiisi kehtestamine, et selle abil maanteid korda teha. Mõnda aega nii oligi, kuid ühel hetkel seoti kütuseaktsiisi raha teedest lahti. Valitsus teeb kütuseaktsiisi rahaga, nagu tuju tuleb.

Rahvas võttis teadmiseks, et kes rohkem sõidab (kütust paaki paneb), maksab kütuselt aktsiisi ja teed muutuvad paremaks. Kas muutuvad? Talvel varahommikul Lõuna-Eestist pealinna sõites kohtab esimest lumesahka Harjumaal. Muidugi on ametnikud ennast kindlustanud igasuguste teedepuhastamise järjekordade ja kellaaegadega.

Selle taustal on sõiduautotasu maarahvale järjekordne stressitekitamine. Ilmaasjata ei ole Krabil legendaarset piimapukki, meenutamaks hooletut ja lõhkuvat poliitikat maaelu vastu.

Selle kiuste sünnib Paganamaa külje all Kiusajamäe põllu peal umbes kaheksa hektari suurune mustasõstraistandus, kus mõeldakse ka 1992. aastal asutatud Läti firma Spilva peale, mis kümmekond aastat tagasi hakkas Babite vallas moosi tootma.

On hirmutekitav, kuidas riik kaugeneb oma inimestest. {fcomment}

Kui palju on tulnud õppida Võru aastate õpetaja tunnustuse pälvinud Helga Ilvesel, kes on õpetajaametit pidanud pool sajandit?

Kes ja mis on jäänud selle poole sajandi sisse, ei oska üheselt vastata küllap õpetaja isegi. Kust algab õppimine? Eks ikka nutust, kui siia ilma tuleme, eks ikka ema südamelöökidest ja kallistustest, rinnapiimast ja kuivadest mähkmetest.

Nüüd oleme aga jõudnud tasemeni, et tuleb korraldada emadele koolitust, et rinnapiim on kasulik. Emad on võrdseks saanud roolijoodikutega, sest alkoholipudelil on kõrvuti rool ja suur kõht!?

Kas inimene ei saagi täiskasvanuks? Selleks on täiskasvanukoolitus, kui palju on üldse võimalik saavutada koos haridusega ka haritus. Pagulaste tulekuga unistavad väga paljud kõrgharitud, et neid teise nahavärviga lapsi ei hakataks koolis kiusama. Koolivägivald on juba koolis kohal. Kus on lahendus?

Täiskasvanute harimine on üks võtmetest, kuid kaugelt mitte võluvõti. Võluvõti on talupojatarkuses ja kaalutlemises. Seda koolitus ei koolita, sest polegi enam maal elavaid vanaemasid ja -isasid. Nüüd tuleb pärast tunde õppimist anda emadele-isadele.

Asi on nii absurdseks muutunud, et igal õhtul koolitatakse televisiooni vahendusel korduvalt, kuidas hügieenisidemeid kasutada ja kuidas need tagavad kapoti all autoremontimise oskuse!?  

Varsti tuleb meid järelõpetada robotitega käitumises? Äsja lõppenud täiskasvanu õppija nädalalal toimus turvalisuse suunitlusega digiõppepäev. Väga paljud emad-isad on probleemi ees, kuidas tasakaalustada laste arvutis viibimist. Pädevat soovitust ei ole. Kui palju raha kulub eelarvest täiskasvanute õpetamisele?

Mida tagab täiskasvanukoolitus?

Öeldakse, et igal inimesel on oma unistuste metsarada, kus tahaks jalutada, kuid seda rada ei oska enamik üles leida, seda rada ei ole nende jaoks olemaski. Kurb. Äsjane juubilar Hendrik Relve ütles, et tuleb õppida seda metsarada otsima iseenda seest. Meie seest see rada algabki.{fcomment}