ARVAMUS

Eile algas selle aasta esimene täispikk nädal. Eesti rahvapärase ajaarvamise ajalugu uurinud Lauri Vahtre sõnul võis rohkem kui paar tuhat aastat tagasi olla, et eestlased kasutasid viiepäevast nädalat, Roomas aga kaheksapäevast nädalat. See ei seganud kedagi ega midagi. Kaubandussuhete areng eeldas aja mõõtmiseks ühtset sammuastumist loodusega (Kuu).

Esmaspäeva peeti määravaks, sest nagu esmaspäeval, nõnda terve nädal otsa. Sel päeval ei tohtinud näiteks kolida, muidu jäädki kolima.

Teisipäev oli aga õnnelik päev, sobib tööde alustamiseks, karjalaskeks.

Kolmapäev – tuleb olla ettevaatlik.

Neljapäev – taas õnnelik päev, kosjaskäimise päev, kuid ketramise keeld. Sobilik nõidumisõhtu korraldamiseks.

Reede on taas õnnetu päev ja ei sobi mingeid töid alustada nagu esmaspäevalgi, kuid õige aeg putukatõrjeks, küünte lõikamiseks. Reedene päev näitab pühapäevast ilma.

Laupäeval, mis lõunaeestlastele tuntud ka poolpäevana, võib tööd teha ainult pool päeva ja sobib mõnda tööd alustada eesmärgiga, et see kiiresti valmis saab.

Pühapäeval oli töötegemine patt (eriti jumalateenistuse ajal). Sobib kirpude ja täide otsimiseks, karjalaskeks.

Aastas on 52 nädalat. Neid soovitusi silmas pidades ning oma tegevustega kokku sobitades jõuame turvaliselt uude aastasse.

Nüüdisajal, mil mõõdame aega ülima täpsusega ja tavadest hoolime järjest vähem, mõjutavad meid kaugete riikide probleemid järjest rohkem, me oleme nendega lugematul arvul kordi rohkem seotud.

Kui polnud oluline, mitu päeva nädalas on roomlastel, siis nüüd on oluline, mis toimub veelgi kaugemal. Igal suvel on ka Eestimaal mingi aeg, kui meteoroloogid teatavad, et see kuumalaine pärineb Sahara kõrbest. Või siis soovitatakse tervist kosutada Vahemere pehmes rannikulinnas.

Seni oli see mõõtmatult kauge, praegu mitte. Kes sildistas meil esimest korda, et just see kõne on vihakõne, see on võõraviha!?

Mis on aga kindel: uus aasta tõi talve ja homme on juba kolmekuningapäev ehk jõuluaja lõpp. Saksamaal kirjutatakse kohati tänini kodu kaitseks ustele kolme kuninga nimetähed C+M+B (Caspar/Gaspar, Melchior, Balthasar) ja aastaarv.

Aastalõpu viimastel päevadel sai toimetus meeldiva uudise maavalitsusest, kus kirjutatakse, et riigihalduse minister Arto Aas kinnitas Võrumaa konkurentsivõime tugevdamise (PKT) tegevuskava. Tegevuskava kinnitamise järel avab EAS 2016. aasta alguses esimese taotlusvooru 4 808 752 euro ulatuses. Võrumaa tegevuskava koostati tuginedes maakonna ja kohalike omavalitsuste arengukavadele. PKT meetme kaudu toetatakse terviklike turismiatraktsioonide arendamist, ettevõtluse tugitaristu nüüdisajastamist, inkubatsioonivõimaluste väljaarendamist, avaliku ruumi (sh linnaväljakute) ajakohastamist ning keskuste ja tagamaa vaheliste ühenduste (sh kergliiklusteede) arendamist.

Võrumaa tegevuskavas on kirjeldatud järgmisi objekte:

• Vastseliina piiskopilinnus – keskaja teemapark „Novum Castrum per saecula”, • ettevõtlusinkubatsiooni teenuse arendamine Rõuges ja Rõuge tööstusala tugitaristu parendamine, • tootmis- ja loomeinkubaatori rajamine Vana-Antsla mõisa, • Võrusoo tööstusala taristu esimese etapi väljaarendamine, • Haanja puhke- ja spordikeskuse väljaarendamine aastaringseks spordi-, turismi- ja puhkekeskuseks, • Võrukivi tehnopargi kaheksa kinnistu soojavõrguga ühendamine, • Võru linna keskväljaku rajamine, • maaelukeskuse loomine Misso valda, • Võru linna ja selle lähiümbruse töökohtadele ja teenustele parema ligipääsu tagamine (kergliiklustee), • Vastseliina ettevõtlusala arendamine, • Suure Munamäe kui rahvusvahelise tähtsusega turismi-atraktsiooni arendamine, • Osula alevi-Varese ristmiku vaheline kergliiklustee.

Kuna PKT meetme käivitamine on võtnud riigil loodetust rohkem aega, on paljud arendused olnud pikemat aega ootel. EAS avab taotlusvooru hiljemalt 29. jaanuaril ning taotluseid saab esitada kuni 29. aprillini. Esimeses voorus avatakse taotlused pooles mahus Võrumaale planeeritud PKT summast.

Meeldiv on tänasest lehest lugeda Toftani suurtest kavadest oma ala Baltikumi liidriks tõusta.

Tegusat uut aastat!