Haldusreform realiseerub juubeliaastal

Eesti haldusreform tähistab järgmisel aastal oma 20 aasta juubelit. Juba 1997. aasta jaanuaris soovitasid Koonderakonna ja Maarahva Ühenduse ministrid Jaak Leimann, Mart Opmann ja Raivo Vare jätta Eestisse neli maakonda ja vähendada kohalike omavalitsuste arvu kahe kolmandiku võrra.

Hiljem on sarnaseid ettepanekuid teinud erinevad poliitikud, näiteks 2000. aasta kevadel siseminister Tarmo Loodus ja sügisel regionaalminister Toivo Asmer. Võrumaal oli tollal päevakorras maavanemal Robert Lepiksoni Suur-Võrumaa loomise idee.

Riigikogu võttis haldusreformi seaduse pärast ligi 20 aasta pikkust ühiskondlikku arutelu vastu eelmisel nädalal. Seaduse kohaselt peaks kohalikus omavalitsuses järgmisest aastast elama vähemalt 5000 inimest, nendele miinimumnõuetele vastab praegu iga viies omavalitsus.

Mõned päevad pärast haldusreformi seaduse vastuvõtmist teatas Võrumaa Omavalitsuste Liit, et Võru maakonna omavalitsusüksuste vabatahtlike ühinemiste koordinaatorina asub tööle Mihkel Laan. Liitumisläbirääkimiste konsultant kinnitas meile teisipäeval, et tema roll saab olema eelkõige nõustav.

Laan kaardistab praegu omavalitsuste andmeid. Järgmisel nädalal peaks valmima andmekogu ehk niinimetatud „suur Excel”. Sellest selguvad palgatasemed, sotsiaaltoetuste mahud, olukord koolides ja lasteaedades, investeerimisplaanid, laenukohustused jne. Et läbirääkimistel soovid, ootused ja visioonid teistega kõrvutada.

Käesolev suvi tuleb mõnele omavalitsusele puhkuseta. Seaduse järgi on omavalitsustel kuni aasta lõpuni aega vabatahtlikeks ühinemisteks, valitsus maksab sellistele omavalitsustele ühinemistoetusteks kokku kuni 80 miljonit eurot. Teised jäävad rahast ilma ning neid ootab ees ettearvamatu sundliitmine.

Riigilt saavad hüvitist ka ühinemise tõttu ametist lahkuvad linnapead, vallavanemad ja volikogu esimehed. Kohalike omavalitsuste juhid saavad 12 kuu lahkumishüvitise, vähem kui aasta ametis olnud juhtidele hüvitatakse aga nende poole aasta töötasu.

Eelmise aasta lõpus Turu-Uuringute ASi korraldatud uuringu tulemused näitavad, et peaaegu pooled küsitletud inimesed suhtuvad haldusreformi pigem toetavalt. Haldusreformi algusajast on möödas terve põlvkond.