Meremäe vallavolikogu otsustas eelmisel nädalal ühtse Seto valla asemel liikuda Võru linna poole ja teha ühinemisettepanek Missole ja Vastseliinale, viimane asub ettepanekut arutama juba homme. Vallad on haldusreformi mõistes endiselt pilla-palla.

Võrumaa „sündis” omanimelise maakonnana 1783. aastal, mil suurest Tartu maakonnast eraldati Räpina, Põlva, Kanepi, Urvaste, Rõuge, Vastseliina, Karula ja Hargla kihelkond.

Kuni Eesti NSV rajoniseerimiseni kuulus Põlva ümbrus Võrumaa koosseisu. Haldusjaotuse muutmisega püüti kontrolli alla saada külanõukogud, 1950. aastal moodustati Võrumaa põhjapoolsetest (Kanepi, Kõlleste, Laheda, Mooste ja Põlva) ja Tartumaa lõunapoolsetest (Ahja, Kiidjärve) valdadest Põlva rajoon. Praegune Võru maakond on samades piirides, kui 1959. aastal moodustatud Võru rajoon.

Ajalool on jätkuvalt suur mõju haldusjaotusele. Siiani avaldab mõju kihelkondlik kuuluvus (Rõuge ja Vastseliina). Nõukogude perioodil tehtud muudatuste mõju on kihelkondade mõjust väiksem, siiski on tollal tehtud muudatuste tõttu kujunenud mõnest kohast piirkondlik keskus (Antsla).

Pärast taasiseseisvumist on haldusreformi teemaga edasi tegeletud. Võru maavalitsus esitas 15 aastat tagasi haldusreformi ettepanekud, milles nähti Võrumaal kuut omavalitsust:

1) Võru linn,

2) Võru vald (Võru, Lasva, osaliselt Sõmerpalu, osaliselt Orava, Veriora ja Laheda),

3) Rõuge vald (Haanja ja Rõuge),

4) Antsla vald (Antsla, Urvaste ja osaliselt Sõmerpalu),

5) Varstu vald  (Mõniste ja Varstu),

6) Vastseliina vald (Vastseliina, Misso, Meremäe).

Ajalugu kipub korduma. Tänases lehes kirjutame Meremäe valikutest. Ka 15 aastat tagasi oli Meremäe problemaatiline piirkond. Ka siis põrkusid huvid, kas liituda Võru suunal Vastseliinaga või moodustada ühtne Seto vald.

Infrastruktuur ja liikumisteed toetavad liitumist pigem Võru linna poole. Teisest küljest on aga Seto bränd väga tugev ja positiivne, selle baasil on hea üles ehitada ühtne erinäolise kultuuripärandiga omavalitsus. Seto märk annab eeldused valda edukalt turundada.