ARVAMUS

25. oktoobrini saab esitada oma ideid Eesti suurimale äriideede konkursile Ajujaht. Sel korral on parimale Võrumaalt tulnud ideele lisastiimuliks 2500 eurot.

Maavanem Andres Kõiv on rõhutanud, et tuleb töötada selle nimel, et Võrumaa ettevõtlus oleks tulus ja töökohad hästi tasustatud. Preemia pakkumine kohalikule äriideele on kõigest väike žest, et näidata, kui väga oodatakse oma inimestelt ettevõtlikkust ja pealehakkamist. Kõik, kes konkursile oma idee esitavad, on tunnustamist väärt. Ajujahil osalemine võib olla see lävepakk, kust edasi saab seni vaid mõttes mõlgutatud ideele professionaalsete nõustajate toel hoo sisse.

Tänase lehe esiküljelt saab lugeda ehedat näidet, kuidas asjad on arenenud ühel jahilkäigul külmetamisest koerte jälgimisseadmete ja multifunktsionaalsete jahimehevestideni ning paberil on pikk-pikk ideede ehk unistuste nimekiri.

Esialgu tudengitele suunatud ettevõtluskoolitusest on saanud ideede realiseerimise konkurss, mille sihtgrupiks on üliõpilased ja karjäärimuutust kaaluvad palgatöötajad. Ajujahi vilistlasfirmadest on suurima käibega automatiseeritud hooldussüsteemiga taimepotte pakkuv Click & Grow. Ettevõtte 2014. aasta käive oli 1,4 miljonit eurot. Suurima kasumiga on näiteks Minukleeps, mis pakub personaliseeritavaid triigitavaid ja kleebitavaid nimesilte. Ettevõtte 2014. aasta kasum oli 100 000 eurot.

Kaheksa hooaja jooksul on konkursile esitatud 3535 ideed. Viimasel kolmel aastal Ajujahile laekunud ideedest 32 protsenti on tulnud IKT sektorist, 20 protsenti tööstuse ja disaini valdkonnast ning kümme protsenti olid seotud turismi- ja teenusmajandusega. Osalejate keskmine vanus oli 30 eluaastat, kellest 67 protsenti olid tööga hõivatud. 42 protsenti Ajujahi viimase kolme hooaja osalejatest omavad kõrgharidust ning 68 protsenti osalejatest olid mehed.

Friedrich Nietzsche on öelnud: kes tahab ühel päeval lennata, peab kõigepealt õppima seisma, kõndima, jooksma, ronima, tantsima, sest lennates pole võimalik lendama õppida.
Pead tööle!

Kompetentsikeskuse avamisele järgnenud seltskondlikus osas tuli jutuks, et kui bussipeatuste plekktahvlite nimede teemat nimetatakse riigile oluliseks, siis mis saab olla vähem oluline tegevus? Kompetentsist on asi kaugel.

Maksumaksja palgal olevad ametnikud (eksperdid) on varmad selgitama, et see töö maksis ainult 3450 eurot. Miks nii palju? Kui tegu oli kohanimede korrastamisega, siis selle töö eest saavad instituutide inimesed ju palka. Mida siis palga eest tehakse?

Kui aga väidetakse, et see plekktahvlite uurimine võeti ette lisatööna, siis teeb see bussipeatuste nimedega tegelemise riiklikult tähtsaks ülesandeks, millega oli kiire!?

3450 eurot ehk 54 000 krooni ei ole väike raha, sest see on miinimumpalgal inimese ligikaudu terve aasta töötasu. Milleks ikkagi oli seda tööd tarvis teha väljaspool tavapärast kohanimedega tegelemist?

Kui aga bussipeatustega tegeleti keeleinstituudis ja Võru instituudis paar nädalat ja teeniti 3450 eurot, siis tuleb sellele liita ka põhitöökohal jooksev palk. Valede nimedega plekktahvlid tuleb maha võtta, uutega asendada, värvida, üles panna ning ka bussiliinide graafikutesse muudatused sisse viia. Pärast kõike seda saame öelda, kui palju see väljaspool tavatööd ette võetud asi maksma läheb. Kui palju aga on neid ettevõtmisi, mis avalikkuseni ei jõua?

Bussiootajad uue plekktahvliga peatuses unistavad aga tuule-, vihma- ja lõhkumiskindlatest ootekohtadest. Kuid see ei ole riigis oluline teema.

Iga nädala esmaspäeval kell 20.30 näitab Kanal 2 kodusid Eestimaa eri paigus ning kuidas neid heategevuse abil korda tehakse. Kas ametnikel häbi ei hakka? Ees on aasta lõpp, mil kõikvõimalikest kanalitest tulevad rahakorjamise saated. Kas ikka häbi ei ole? Valitsussektoris on praegu 119 100 ametnikku.

Riigihalduse minister Arto Aas soovitas säilitada kainet mõistust, sest veel natuke ja Võrumaa saab Tissi peatuse. Eesti Päevaleht kirjutas hiljuti, et võiks olla Rumaluse peatus. See sobiks mõne eelmainitud instituudi ette.{fcomment}