ARVAMUS

ARVAMUS Eestisse on jäänud ainult kaks opositsioonierakonda

Mihhail Kõlvart. Foto: ERAKOGU

Viimaste poliitiliste sündmuste valguses on ilmselge, et Eestisse on jäänud ainult kaks opositsioonierakonda, sest Isamaa on järjest selgemalt toetamas koalitsiooni algatusi.

Isamaa esindajad on öelnud, et Euroopa Parlamendi valimised on praeguse valitsuse ja peaministri usaldushääletus. Tegelikult annavad valijad hinnangu ka Isamaa usaldusväärsusele, sest Tallinna linnas toetatakse Reformierakonda ja vastutasuks tuli koalitsioon neile oma häältega appi riigikogu juhatuse valimistel. Isamaa kandidaat osutus valituks tänu reformierakondlaste ja sotside häältele.

Keskerakond austas kokkuleppeid

Eesti poliitikas jääb järjest vähemaks põhimõttekindlust ja selle asemel tegeletakse selja taga poliitilise mängurlusega. Tallinna linna koalitsiooni lammutamist initsieerisid sotsid koos meie endiste erakonnakaaslastega. Keskerakonnal olnuks varem poliitilist matemaatikat silmas pidades korduvalt võimalusi partnerit vahetada või lausa ainuvõim haarata, kuid me austasime koalitsioonilepingut ja pidasime kokkulepetest kinni.

Tegelikult algas poliitilise reetmise protsess juba 2022. aasta kevadel, kui riigikogus andsime menetlusse Isamaa koostatud eelnõu lasterikaste perede toetuste tõstmiseks, mida initsieerisid mõned meie nüüdseks endised liikmed. Seepeale viskas Reformierakond Keskerakonna koalitsioonist välja ja võttis Isamaa asemele ning eelnõu eestvedajad liitusid mõni aeg hiljem just Isamaaga. Keeruline on väita, et need protsessid ei ole omavahel seotud. Seega on Eestisse jäänud ainult kaks opositsioonierakonda – Keskerakond ja EKRE –, ning meie endised erakonnakaaslased teenindavad nüüd Reformierakonna, Isamaa ja sotside huve.

Reformierakonna juhitaval valitsusel puudub päästeplaan, kuidas pidurdada üle kahe aasta kestnud majanduslangus ning valitsus ei ole leidnud lahendust jätkuvalt kõrgele inflatsioonile. Ainus lahendus, mida valitsus on suutnud välja pakkuda, on läbimõtlemata maksutõusud.

Keskerakonna fraktsiooni tellitud õiguslik analüüs juhtis selgelt tähelepanu, et plaanitav automaks on Euroopa Liidu õigusega vastuolus. Edastasime analüüsi peaministrile ja soovitasime eelnõu kohe tagasi võtta. Loomulikult ei võtnud Reformierakond meid kuulda, kuid Keskerakonna hoiatus sai reaalsuseks. Euroopa Komisjonilt tuli konkreetne tagasiside, et Eestis plaanitava automaksuga kavandatud registreerimistasu diskrimineerib teistest Euroopa riikidest ostetud autode omanikke. Tagatipuks on automaks sellisel kujul vastuolus ka Eesti põhiseadusega.

Magusamaks on lollus!

Paraku näeme samasugust läbimõtlematut tegutsemist ka magusamaksu puhul. Magusamaks on lollus! Kui valitsus päriselt hooliks rahva tervisest, aga eriti noorte ja laste tervisest, siis tuleks teemat käsitleda oluliselt laiemalt ja sisulisemalt. Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed andsid eelmisel teisipäeval menetlusse viis eelnõu, mis pakuvad alternatiivi kavandatavale suhkrumaksule, loovad tervikliku lahenduste paketi aitamaks parandada noorte tervisekäitumist ning toovad esile ka realistlikud katteallikad.

Alustada võiks sellest, et riik toetaks kooliõpilaste lõunasööki rohkem ühe euroga – seda summat ei ole seitsme aasta jooksul tõstetud. Peale selle tuleks langetada kohalike puu- ja juurviljade käibemaksu, jätkata koolispordi toetamise programmiga ning taastada noorte huvitegevuse toetus varem kehtinud mahus. Katteallikana näeme digimaksu kehtestamist, mis tooks riigieelarvesse hinnanguliselt seitse miljonit eurot, kuid see suureneks iga aastaga, sest prognoosi kohaselt näitab internetireklaami ja muude digitaalsete teenuste müük kasvu.

JUHTKIRI Kelmide kullaauk

Ei ole kellelegi võõras teadmine, et aina rohkem hoiatatakse kelmide eest, kelle ainsaks eesmärgiks on kergeusklikelt raha kätte saada. Kuigi teema pole ammu midagi salajast või uut, siis mooduseid, mil moel inimestelt raha välja petta, leiutatakse aina juurde. Arvamus, et inimeste teadlikkus on tõusnud ja seetõttu ka ohvrite arv vähenenud, tundub paika mitte pidavat. Nii on viimastel päevadel Eestit laastanud pakiautomaadiröövlite laine. Ehk siis lihtsas keeles suunatakse inimesi oma raha pakiautomaadiga otse kelmile saatma. Millise loogika alusel inimesed nõusse saadakse, jääb nii mõnelegi kõrvaltvaatajale müsteeriumiks.

Pakiautomaadikelmide käest ei olnud pääsu ka kohalikel. Nii langes ka võrulanna end telefoniettevõtjana esinenud kelmi haardesse ja tormas ummisjalu 1900 eurot Omniva pakiautomaati postitama. Politsei ja pakihaldusettevõtte kiire tegutsemine päästsid naise seekord petise küüsist ja rahalist kahju ei sündinud, kuid pole kindel, et see oli esimene ja viimane kord, mil oma raha nõnda heauskselt laiali jagatakse. Peale Võru jõudsid pakiautomaadikelmid ka näiteks Narva, kus kolme erineva kelmi telefonikõnet uskuma jäänud narvalanna viis pakiautomaati lausa viiekohalise summa raha. Kelmid esitlesid end kui sideettevõtja, keskpanga esindaja ning kaitsepolitsei ametnik. Kõik kolm väitsid siiralt, et telefonikõne sihtmärk saab abistada kelmide tabamisel.

Narvalannal nii hästi ei läinud kui siin kandis, sest kelmide soovitusel võeti 10 000 eurot raha pangakontorist välja ja toimetati see lahkesti Omniva pakiautomaati. Selliste juhtnööride tingimusteta jälgimine viis naise suure summa raha kaotamiseni. Raha ei vii aga ainult pakiautomaadisulid, vaid kelmusi korraldatakse ka muudel viisidel. On juhtuseid, kus kõrvalseisjad saavad teol sabast kinni ning tänu sellele õnnestub mõningane raha alles jätta või tagasi saada. Nii juhtus, kui tänu pangatöötaja tähelepanelikkusele ei astunud Kohtla-Järve naine kahel korral samasse ämbrisse ja toimetas kelmidele summa vaid üks kord. Teisel korral pidas pangatöötaja tegu kahtlaseks ning tänu sellele jäid kelmid topeltsaagist ilma.