28 = 24 - Alates 3. juunist läheb Võrumaa Teataja üle suvisele ilmumissagedusele.

Viimati oli maakonnaleht sunnitud ilmumist vähendama koroonapandeemia alguses, 2020. aastal. Toona vähendas Võrumaa Teataja ilmumist alates 20. aprillist kuni 31. augustini.

Teisipäevane leht oli kaheksa lehekülge ning reedene väljaanne 12 lehekülge, millest telekava koondatud ühele küljele. Tegija õpib ikka protsessi ning tagasiside kaudu. Siis oli lugeja nördinud, miks telekava nõnda tillukeseks lükatud, et seda peaaegu lugeda ei näinudki. Sel korral ei pea aga lugeja muretsema, sest tänu 16-leheküljelisele reedesele numbrile jääb telekava praegusesse formaati ning lisame neli sisukülge juurde, et leevendada tellija kaotusvalu.

Ebapopulaarsed otsused on ikka need, mis toovad hulganisti vastukaja, rohkem kui positiivsed, kuid iga tegu ja otsus on enamasti kaalutletud ja põhjendatud ning negatiivseid otsuseid tehakse enamasti parema homse nimel, nii ka nüüd.

Üheks oskuseks, mida eestlased proovivad rohkem selgeks saada, on soojamaakultuuride inimestele omasem võime ning tahe näha igas negatiivses asjas midagi positiivset. Seda silmas pidades on hea tunnistada, et sisukülgede osas on kaotus vaid neli lehekülge, mitte kaheksa, mis juhtuks siis, kui üks lehenumber lihtsalt vahelt ära kaksataks. Reedene nädalalõpuleht on sisukam kui laupäevane leht iial enne olnud ning sisustab kenasti lugeja nädalavahetuse.

On tore mõelda, et Võrumaa Teataja on ilmunud nii pikalt kolmel korral nädalas, tootes 28 lehekülge Võrumaa uudiseid igal nädalal. See teeb olenevalt kuust ligikaudu 112 lehekülge sisu igas kuus, mis annab välja ühe korraliku raamatu mõõdu. Nädalalehed seda öelda ei saa ning ka uudised kipuvad ajas vanaks minema, kui neid vaid korra nädalas paberile trükkida saab. Seetõttu on hea meel, et ka kaks avaldamiskorda suvisel perioodil tagab siiski püsiva ja sujuva uudiste ning kuulutuste ja reklaami edastamise meie kallitele lugejatele. Ilma teieta ei oleks meid ning iga lehenumber pannakse kokku just teile mõeldes ja soovides võimalikult hästi olla teie jaoks alati olemas!

Uuringu järgi elavad Balti riikide kõige õnnelikumad inimesed Eestis. Me võime rahul olla sellega, et me oleme õnnelikumad, kui seda on näiteks lätlased või leedukad, kuid teisalt on see rahulolu petlik, sest oleneb, kellega me end võrdleme.

Niisiis ei ole eestlane kaugeltki mitte nii õnnelik, kui seda on soomlane või rootslane. Kui numbritele otsa vaadata, siis väidetavalt tunneb end enamiku aja õnnelikuna lausa pool meie rahvast. Ligi kolmandik tunneb end õnnelikuna mõnikord ja harva ligikaudu kümnendik. Mitte kunagi ei tunne end õnnelikuna vaid 3,3 protsenti. Tundub, et lätlased on õnnetunde kaotamises kõige osavamad olnud, sest jäävad alla isegi leedukatele. Läti rahvast tunneb end enamiku ajast õnnelikuna vaid 36,8 protsenti.

Ülemäära ei tasu rõõmustada, sest võrreldes põhjanaabrite Soome ja Rootsiga ei ole meie siinne elu kaugeltki nii roosiline, nagu eelmised numbrid kirjeldasid, sest Soome rahvastikust tunneb end kogu aeg või enamiku ajast õnnelikuna lausa 74 protsenti ja Rootsis 69,3 protsenti. Mitte kunagi end õnnelikuna tundvate inimeste arv on nendes paikades aga nullilähedane. Viimase aja sündmuste valguses tekib küsimus,: kus peidavad end need umbes pooledki eestlased, kes peaksid enamasti kriips kõrvuni ringi tatsama ning kõigega rahul olema? Isegi peaminister andis meie kandi inimestele hinnangu kui tigedatele ja kohati ka õelatele. Teisalt, kui võrreldagi inimeste õnne Eestis, siis ehk siin niinimetatud maapiirkondades ei tahetagi enam rõõmustada? Samas kurdavad põhjaeestlased ikka ja alati, et neil pealinnas ajab õelusepada üle ja lõunaosariikidesse on alati hea tulla, sest ees ootab soe vastuvõtt ja toredad inimesed. Võta sa siis nüüd kinni, mis siit on tõde ja mis ei kannata päevavalgustki. Millest üldse sõltub tänapäeval inimeste õnn? Ehk piisab meile, eestlastele õnneks sellestki, et teame, et oleme õnnelikumad, kui on seda lätlased ja leedukad. Jumal hoidku muidugi selle eest, kui taipame, et Euroopa mastaabis ei ole meie seis nii roosiline midagi.