ARVAMUS

Sulbi laadal toimunu ei ole lihtsalt üks järjekordne ebameeldiv vahejuhtum. See on peegel, millesse vaadates peaksime küsima: kas me oleme ühiskonnana harjunud mõttega, et petmine on lubatud seni, kuni see on juriidiliselt piisavalt peenelt vormistatud? Ja kas petuskeem on tõesti muutumas normaalseks elu osaks, millega lihtsalt õlgu kehitades leppida?

Loos, mis lubas peaauhinnaks autot, ei olnud iseenesest ebaseaduslik. Samuti pole keelatud kutsuda inimesi tooteesitlusele ja pakkuda seal kaupa, tassi kohvi ning suu magusaks teha. Probleem algab sealt, kus tegelik eesmärk varjatakse ja inimesed meelitatakse kohale vale ootusega. Kui inimesele öeldakse, et ta on favoriit ja vihjatakse auhinnale, kuid tegelik siht on müügiüritus, siis ei ole see enam lihtsalt nutikas turundus. See on eksitamine.

Just selline hall ala ongi kõige ohtlikum. Skeemid, mis on ääre peal, õõnestavad usaldust palju rohkem kui otse ja labaselt tehtud pettused. Inimene, kes tunneb, et talt ei röövitud raha, kuid temaga manipuleeriti, lahkub samuti petetuna. Iga selline kogemus muudab meid järgmine kord umbusklikumaks ka ausate ettevõtjate suhtes.

Eriti küüniline on see, et sihikule satuvad eakamad inimesed. Neid kutsutakse jahedal ajal kodust välja, pakutakse kohvi ja kooki, räägitakse loosist ning alles seejärel hakatakse täiesti vabatahtlikult müüma seadmeid, mille kasutamisest ning vajalikkusest ei pruugi inimene lõpuni aru saada. Juriidiline taganemisõigus ei kaalu üles moraalset vastutust. Mitte iga pensionär ei oska ega julge hiljem lepingut tühistada.

Siin ei ole küsimus ainult ühes ettevõttes või skeemis. Küsimus on selles, millise lati me ühiskonnana maha paneme. Kas piisab sellest, et midagi pole otseselt keelatud? Või peaksime eeldama, et ettevõtlus tähendab ka ausust, läbipaistvust ja elementaarset lugupidamist inimeste vastu?

Petuskeemide normaliseerumine on libe tee. Sulbi laada lugu peaks olema äratuskell. Mitte ainult tarbijakaitsele ja omavalitsustele, vaid meile kõigile. Küsimus ei ole ainult selles, kas midagi on seaduslik. Küsimus on selles, kas see on õige ja sellele küsimusele vastates ei tohiks me leppida halli alaga.