Menu

Sularahast on saanud nišitoode

  • Kirjutas BNS

Swedbanki eraisikute panganduse juhi Tarmo Ulla sõnul on sularaha muutunud igapäevasest maksevahendist selgelt nišivahendiks, mida kasutatakse mingites kindlates olukordades ning peamiselt pisitehingute puhul.

"Kuigi pangaautomaatide kasutuselevõtt oli lahutamatult seotud pangakaartidega, oli inimestele esiti siiski loomuomane palgapäeval kogu raha automaadist välja võtta, et see siis kodus kindlasse kohta hoiule panna. Tänasel päeval on pangaautomaatide roll muutumas, sest sularahakasutus on märkimisväärselt muutunud ja vähenenud," kirjutas Ulla Swedbanki edastatud arvamusloos.

Tema sõnul on sularaha on endiselt osa meie igapäevaelust, kuid "rahakohvri" asemel on see pigem "tasku- või kohviraha", mis tulevikus samuti tõenäoliselt digitaalseks muutub.

Eesti Panga viimase, 2017. aastal tehtud eestlaste finantskäitumise uuringu kohaselt maksid igapäevaostude eest ainult sularahas kümnendik eestlastest, 2000. aastal tegi seda veel suisa 68 protsenti elanikest. "Värske uuring viidi läbi sel suvel ja seal on need numbrid kindlasti juba veelgi väiksemad," tõdes Ulla.

Seejuures juulis avaldatud Emori uuringust selgus, et pakiautomaat on selgelt eelistatuim pakisaamise viis, mida on selle aasta kuue kuuga kasutanud 86 protsenti elanikest. "Kui 1990. aastate keskpaika ja käesoleva kümnendi algust võib lugeda pangaautomaatide kuldajastuks, siis tänaseks on nõudlus kasvanud hoopis pakiautomaatide järele," tõdes eraisikute panganduse juht.

Ta tõi välja, et eelmisel aastal tehti kodumajapidamiste poolt Eestis kaardimakseid kokku 6,2 miljardi ulatuses, ehk siis päevas keskmiselt 16,9 miljoni väärtuses, sealjuures on see näitaja viimase nelja aasta jooksul kasvanud 25 protsenti. See näitab, et sularahamaksed on järjest enam asendumas digilahendustega.

"Tänavu kevadel Baltikumis läbi viidud küsitluse kohaselt jäi 53 protsendil eestlastest, 48 protsendil lätlastest ja 38 protsendil leedulastest eelmisel kuul kasutatud sularaha kogus alla 100 euro. 100–300 eurot sularaha kasutas keskmiselt 25 protsenti vastanutest," lisas Ulla.

Tema sõnul viitab selline statistika olulistele muutustele inimeste igapäevaharjumustes – müntide ja paberraha asemel leiab inimeste rahakottidest erinevaid maksekaarte ning turvalised maksed on tagatud nutitelefonides kasutatavate rakendustega.

"Loomulikult ei tähenda see, et sularaha täielikult käibelt kaob. Sularaha jääb edaspidigi mugavaks viisiks väikeste ostude eest tasuda; samuti on sel täita oluline funktsioon paikades, kus ei ole veel võimalik muid makselahendusi kasutada," kirjutas ta.

Ulla hinnangul ei kao seega kuhugi ka pangaautomaadid. Tema andmetel on Eestis hetkel 100 000 elaniku kohta 66,87 pangaautomaati ning Euroopa riikide seas annab selline näitaja koha pingerea keskpaigas olles sealjuures ees nii Lätist, Leedust, Soomest kui ka Rootsist.

"Oluline on märkida suurte sularahamaksete, mis on pikalt olnud üks varimajanduse peamisi mehhanisme, järk-järgulist kadumist. Nüüdseks oleme harjunud, et suured sularahasummad võivad erinevates asutustes raha päritolu suhtes kahtlusi äratada. Muidugi ei ole sularaha kasutamine illegaalne, kuid kulmukergitusi kutsub see esile seetõttu, et sularahatehingud võimaldavad kõige hõlpsamini rahapesu," nentis eraisikute panganduse juht.

Ta toonitas, et muu hulgas tuleb arvestada ohutusaspektidega. "Päeva jooksul käest kätte liikuv münt või rahatäht võib osutuda nakkusallikaks. Suur kogus sularaha aga võib saada röövlite sihtmärgiks. Baltikumis läbiviidud uuringu alusel leiab enamik inimesi, et suurtes kogustes sularaha hoidmine ei ole ohutu, mistõttu ei kasutata seda ka maksmiseks – nii vastas 80 protsenti  Eestis ja Leedus ning 73 protsenti Lätis küsitletutest," selgitas Ulla.

Ehkki sularahakasutus on meie igapäevaelust järk-järgult taandunud vähemalt viimase 10 aasta jooksul, hoogustus see trend COVID-19 pandeemia mõjul veelgi. "Näiteks teatas Suurbritannia suurima sularahaautomaatide võrgustiku omanik möödunud aastal sularaha väljavõtmise 40 protsendisest langusest," tõi ta välja. 

Euroopas on hetkel viipemaksete buum, näiteks Eestis tehti Eesti Panga andmetel tänavu juunis juba ligi pool kõikidest kaardimaksetest viibates, välismaal makstakse kontaktivabalt veelgi sagedamini. "Tänaseks on selge, et internetiostude ja kaardi või mobiili abil tehtavate viipemaksete harjumus ei kao kuhugi ka pandeemiajärgses maailmas, vähendades seeläbi ka edaspidi inimeste sularahavajadust," tõdes Ulla.

LOE VEEL

LOE VEEL

20 PÄEVA ENIMLOETUD