Must rekord: Eesti möödus koroonanakkuste poolest Lätist

26. oktoobril kirjutas Postimees, et uute koroonajuhtude statistikas edastas Eestit Euroopa Liidus vaid Läti - nüüd juhib Eesti ametlikult Euroopa musta nimekirja, kirjutab Postimees. 

Seda, et Läti nakatumisnumbrid hakkaksid allapoole tulema, teadusnõukoja juht Irja Lutsar siiski veel ei näe. «Need on küll väga kõrgel vaikselt stabiliseerumas, ent suurt vähenemist ei ole näha,» lisas teadlane. 

Eestis ei ole kolmanda laine ajal tema sõnul järsku tõusu olnud. «Covid-19 juhud lähevad vaikselt üles - ei jää pidama ega ka tõuse hüppeliselt, ka haiglates sama seis,» lisas Lutsar. 

Lutsar märkis, et nakatuvad ka vaktsineeritud, ent alla 50-aastaseid inimesi, kes on Covidi tõttu haiglas, on üksikuid. 

«Peaksime kõigepealt igast reeglist kinni pidama,» rõhutas Lutsar ja kiitis Võru inimesi – hiljuti seal käies kandsid kõik inimesed poes maski, kedagi ilma maskita ta ei pannud tähele. 

«Saaksime kõik üritused ära jätta, ka kodused sünnipäevapeod ja kohtumised sõpradega,» lisas teadlane. «Kui me vaatame Soomet ja Rootsit, siis ühiskond reageerib uutele reeglitele hästi ning ka vaktsineerib ennast, seetõttu on nad ilma lockdown'ita hakkama saanud,» tõi Lutsar välja. 

Ta märkis, et inimesed, kellel on kuus kuud vaktsiinikuurist möödas, võiksid võtta ise ühendust perearstiga ning lasta endale kaitsepook ära teha. «Ei pea ootama, et keegi kutsuks, võiks ka ise initsiatiivi näidata,» leidis Lutsar. 

«Me saame kõik ühiselt teha asju selle nimel, et Eesti väga kõrge nakatumine pidurduks,» toonitas teadusnõukoja juht. 

Läti haiglates tõusis viimase ööpäevaga Covid-19 patsientide arv 1526-ni, teatas pühapäeval riiklik tervishoiuteenistus. Viimase ööpäevaga viidi haiglasse 115 Covid-19 patsienti, välja kirjutati 18.

Laupäeval oli haiglates 1464 koroonahaiget, kuid pühapäevaks tõusis nende arv 1526-ni. Tervishoiuvõimud on hoiatanud, et haiglate taluvuspiir on 1500 koroonapatsienti.

Erakorralise meditsiiniteenistuse (NMPD) juht Liene Cipule ütles sel nädalal, et taluvuspiiri ületamise järel lakkab tavapärane meditsiin olemast ja algab katastroofimeditsiin, mis tähendab teistsuguseid põhimõtteid ravimeetodite valimises ja väiksemaid võimalusi anda abi kergemate haigustega patsientidele.

Tervishoiuministeerium otsib võimalust luua Covid-19 haigetele täiendavaid voodikohti näiteks viimastel aastatel kasutamata seisnud laste nakkushaiglas.