MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel läbi viidud küsitlusest selgub, et 56 protsendi valijatest ei kiida heaks seda, kuidas Kaja Kallas oma tööga peaministrina hakkama saab ning 50 protsendi arvates teeb valitsus oma tööd pigem halvasti või väga halvasti.

Alates oktoobrist küsitakse Ühiskonnauuringute Instituudi poolt regulaarselt inimeste arvamust selle kohta, kuidas saavad oma tööga hakkama peaminister ja valitsus tervikuna. Küsimused esitatakse vastajatele kord kuus ühe nädala jooksul Norstati erakondliku eelistuse küsitluses. 

Peaministri töö kohta küsiti, kas vastaja kiidab heaks või ei kiida heaks, kuidas Kaja Kallas saab oma tööga peaministrina hakkama. 56 protsenti küsitletutest vastas, et ei kiida heaks, 28 protsent kiitis heaks ning 17 protsenti ei osanud hinnangut anda.  

Valitsuse töö kohta paluti öelda, kas vastaja arvates teeb valitsus oma tööd väga hästi, pigem hästi, pigem halvasti või väga halvasti. 50 protsenti küsitletutest vastas, et väga halvasti või pigem halvasti, 39 protsenti, et väga hästi või pigem hästi ning 11 protsenti ei osanud öelda. 

Peaministri ja valitsuse tööga on rahul ainult Reformierakonna toetajad, kelles 75 protsenti kiidab heaks Kaja Kallase tegevuse peaministrina ning 83 protsenti arvab, et valitsus teeb oma tööd hästi. Kõikide teiste suuremate erakondade toetajate seas on rohkem neid vastajaid, kes ei ole rahul peaministri ega valitsuse tööga. Näiteks Reformierakonna koalitsioonipartneri Keskerakonna toetajatest ütleb 37 protsenti, et valitsus teeb oma tööd hästi ning 16 protsenti kiidab heaks, kuidas Kaja Kallas tööga peaministrina hakkama saab. 

Ligi kuu aega tagasi ehk 7.-8. oktoobrini läbi viidud küsitluses ei kiitnud peaministri tööd heaks 50 protsenti ning 32 protsenti kiitis heaks. Valitsuse tööd hindas siis halvaks 51 protsenti ja heaks 43 protsenti. Seega on ligi kuu aja jooksul vähenenud nende valijate osakaal, kes on rahul peaministri ja valitsuse tegevusega. 

Uuringufirma Norstat teostas küsitluse 27. oktoobrist 2. novembrini ning sellele vastas kokku 1002 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.