FOTO: Vabariigi Presidendi Kantselei/Raigo Pajula
President Alar Karis ütles Narvas võidupüha paraadil peetud kõnes, et NATO liikmena ei kuku Eesti tagasi Teise maailmasõja algusaega, olgugi et ka praegu napib riigil mõningaid kaitsevõimekusi.
Karis märkis, et koos paraadil osaleva üheksa liitlasriigiga said just valmis kõikehõlmavad NATO kaitseplaanid Venemaa võimaliku rünnaku tõrjumiseks.
"Nende liitlastega ehitame igapäevaselt ühist heidutus- ja kaitsehoiakut, koos vajalike vägede ja relvastusega. On ka tähelepanuväärne, et Eestis paiknevad alaliselt lahingüksused kõigist kolmest NATO tuumariigist – Suurbritanniast, Prantsusmaalt ja Ameerika Ühendriikidest," kõneles Karis. "Sestap ei nõustu ma arvamusega, et mõne võimelünga tõttu kukume 1939. aastasse, mil olime täiesti üksinda ja kaotasime oma vabaduse. Täna ja tulevikus on Eesti NATO liige. See liit on nii sõjaliselt, poliitiliselt, kui ka majanduslikult üle kõigist oma vastastest. Ning Eesti NATO liikmesus tähendab seda, et nüüd astume kurjale vastu ühiselt."
Karise kinnitusel hakkab Eesti enda relvastus oma võimsuselt aina enam ühtima liitlaste omaga.
"Meil on olemas relvad ja laskemoon, millega saame vajadusel hävitada Eestit ründava vastase juba tema tagalas. Ja millega me hoiamegi teda seal," viitas Karis kaitsesõja pidamisele Venemaa territooriumil. "Muidugi on sellel kõigel hind, mida rahvas on maksnud ja maksab, andes oma rikkusest mitu protsenti riigikaitsele. See on meie ühine panus Eesti vabaduse kaitseks."
Hinnangut, et vajame täiendavalt üle miljardi euro laskemoona hankimiseks, ei saa Karise sõnul ignoreerida – eriti veel kui see vajadus tuleneb NATO kaitseplaanidest. Hirm ja ebakindlus maksavad presidendi kinnitusel rohkem kui valitsuse võlakoormuse kasv neli-viis protsenti SKP-st.
"Kas maksumaksja on selleks uueks ohverduseks meie julgeoleku nimel valmis?" küsis Karis retooriliselt ja vastas, et selleks tuleb rääkida inimestega – selgitada rahulikult ja tülitsemata –, sest kui riigi eesmärk on selge, siis inimesed mõistavad seda.