86 protsenti töötajatest peab tervisehüvesid palgaga samaväärseks

Äsja avaldatud üle-eestilises töökoha heaolu-uuringus selgus, et tööheaolu on muutunud kohaliku tööturu keskseks teguriks - näiteks 86 protsenti vastajatest peab heaolupaketti palgaga sama oluliseks ning 68 protsenti kaaluks töökoha vahetust, kui tööandja tema tervisesse ei panusta.

Stebby poolt 2025. aasta lõpus uuring toob esile tööandja ja töötaja erineva panuse heaolusse: Eesti töötajad kulutavad oma heaolule keskmiselt 122 eurot kuus, samal ajal kui tööandja suudab sellest kompenseerida keskmiselt vaid 35 eurot. Seejuures näitavad andmed, et tööandja panus ei asendaks töötaja enda vastutust – 32 protsnti vastajatest investeeriks vabanenud vahendid täiendavalt oma tervisesse. 

Kuigi tööandja ei ole kohustatud töötaja tervist toetama, on see tavapärane praktika raskete terviseprobleemide ennetuseks ning pikaajalise töölt eemal viibimise vastu. Tavapäraselt panustavad tööandjad ennetustegevusse spordi- ja tervisetoetusega või arstiabi kiireks saamiseks eraldi ravikindlustusega. 

Lisaks näitab uuring, et üle 75 protsenti töötajatest peab mürgist töökultuuri, ebareaalseid ootusi ja piiride eiramist otseseks lahkumise põhjuseks ka siis, kui palk on hea. Ligikaudu 40 protsenti peab tööandjat, kes ei panusta töötajate heaolusse, halvaks tööandjaks.

„Töökoha heaolu-uuring aitab luua strateegilise ja andmepõhise vaate Eesti praegusest töömaastikust ja töötajate tegelikest ootustest,“ kommenteeris Stebby personalijuht Laura Pukk. „Soovitan tulemusi analüüsida nii juhtkondadel kui ka personalitiimidel. Iga organisatsioon saab leida kohti, kus ressursse targemalt suunata või vabaneda kuludest teenustele, mida töötajad tegelikult ei kasuta.“

Pukk sõnas, et majanduslik ebakindlus ja langenud ostujõud on pannud töötajad otsima sisulisi lisaväärtusi. „See on muutunud kriitiliseks argumendiks kogu tööturul. Heaolu ei ole üksnes ettevõtte siseküsimus, vaid laiem konkurentsivõime ja riikliku tervishoiusüsteemi koormuse teema.“

Tööandjate piiratud panus on uuringu tulemuste järgi otseselt seotud kehtiva maksusüsteemiga. Maksuvaba tervisetoetuse piirmäär, mis on 400 eurot aastas, kehtestati 2018. aastal. Raha väärtuse kahanemist arvestades vastab toonane 33 eurot kuus toetus tänases ostujõus vaid ligikaudu 21 eurole kuus. Võrreldava mõju saavutamiseks tänapäeval peaks piirmäär ulatuma 50–55 euroni kuus.

Lisaks rahalisele poolele toob uuring välja kitsaskohad vaimse tervise toetamisel. Kuigi vaimse tervise abi on üks oodatumaid hüvesid, on selle tegelik kasutus madal. Põhjuseks on teenuse kättesaadavus ja killustatus – uuring viitab, et vaimse tervise toetamine peaks olema järjepidev ja ennetav, mitte harv erand kriisiolukorras.

Töökoha heaolu-uuring 2025 viidi läbi Stebby poolt 2025. aasta lõpus. Uuringus koguti 3499 vastust tööealistelt Eesti elanikelt erinevatest tööstusharudest. Valim hõlmas nii praegu töötavaid isikuid kui ka töötuid vastajaid, kes märkisid, et nad otsivad tõenäoliselt tööd järgmise 12 kuu jooksul.