Amet: kütitud sigade suur arv näitab jahimeeste võimekust plaan täita

Keskkonnaameti teatel näitab praeguseks lastud 11 849 metssiga, et jahimehed suudavad küttida selleks aastaks ette nähtud 29 600 metssiga.

Kuna küttimist lihtsustav koeraga ajujaht algas alles oktoobris, on põhjust arvata, et jahimehed suudavad ettenähtud küttimiskohustuse täita, teatas neljapäeval BNS-ile keskkonnaameti pressiesindaja Sille Ader.

Aruandest selgub, et küttimiskohustuse täitmisvõimekus jaguneb maakondade vahel ühtlaselt. Vaid Saaremaa eristub teistest piirkondadest suure küttimisvõimekusega, nimelt on Saaremaal kütitud oktoobrikuu alguse seisuga juba 66 protsenti küttimismahust. Veidi keerulisem on olukord Põlva-, Viljandi- ja Võrumaal, kus on sigu kütitud veidi alla 30 protsendi ettenähtud limiidist.

Emiste küttimise osakaal on endiselt 46 protsenti, ent eeldatavasti suureneb nende küttimine seoses põrsaste suuremaks kasvamise ja iseseisvumisega, misjärel on jahimeestel ka emiseid lihtsam küttida, teatas Ader.

"Viimasel ajal on mitmed jahimehed avaldanud muret, et metssigade arvukus looduses on drastiliselt vähenenud, mistõttu neil pole võimalik ettenähtud mahus sigu küttida. Värsked küttimisandmed näitavad aga, et jahimehed on suutelised neile ettenähtud kohustust täitma ning 1. oktoobril alanud koeraga ajujaht aitab sellele veelgi rohkem kaasa. Nende jahipiirkondade kasutajate jaoks, kes põllumeeste raskest olukorrast aru saavad ja küttimiskohustuse täitmist tõsiselt võtavad, ei ole ohtu jahipiirkonna kasutusõigusest ilmajäämiseks," lausus keskkonnaameti metsaosakonna juhataja Jaanus Kala.

Veterinaar- ja toiduameti (VTA) labori andmetest selgub, et alates 2015. aasta algusest on uuritud 4522 metssiga sigade aafrika katku suhtes. Septembris uuriti laboris 1105 isendit, kellest sigade Aafruka katk leiti 111 metsseal. Haigestunud loomadest olid 46 isendit Põlvamaalt, 12 Lääne-Virumaalt ja 11 Tartust, teistest piirkondadest leiti vähem katku nakatunud sigu. Aasta jooksul on uuritud ka 535 lõpnud isendit, neist positiivse katkuproovi andsid 496 siga.

Küttimismahu suurendamise eesmärk on tagada metssigade asurkonna arvukuse vähenemine, mis peab kaasa aitama taudi leviku tõkestamisele. Küttimismahtude realiseerimise tulemusel oodatakse, et kevadel 2016 oleks sigade asustustihedus kolm isendit tuhande hektari kohta.

Küttimismahust kinnipidamise eest vastutab jahipiirkond. Juhul, kui küttimiskohustusest kinni ei peeta, ei ole metssigade arvukust võimalik kiires tempos langetada ning seakatkuga kaasnev majanduslik kahju suureneb nii jahimeestele kui ka põllumajandusele. Küttimismahtude täitmise jälgimist ja jahimeestele pandava ülesande ajakohastamist teostab keskkonnaamet koostöös keskonnainspektsiooni ja VTA-ga.{fcomment}