Enamik saagist on koristatud

Statistikaameti teatel oli 15. septembriks koristatud 91 protsenti teravilja, 49 protsenti rapsi ja rüpsi ning 50 protsenti kartuli kasvupinnast.

Eelmise aasta samaks ajaks oli koristatud 78 protsenti teravilja, 57 protsenti rapsi ja rüpsi ning 54 protsenti kartuli kasvupinnast.

Talikultuuride talvitumistingimused olid sel aastal väga keerulised, mistõttu jäi talivili hõredaks ja kevadel tuli teha palju ümberkülve. Tänavusele teraviljasaagile mõjus halvasti ka kevadine pikk põuaperiood ja augustikuu vihmaperiood. Taliteraviljast on koristatud 94 protsenti, suviteraviljast 89 protsenti.

Taliviljadest on talinisu koristatud 95 protsenti ja rukist 91 protsenti, suviviljadest on otra koristatud 93 protsenti, kaera 86 protsenti ja suvinisu 87 protsenti. Samuti on talirapsi ja -rüpsi koristatud 89 protsenti, suvirapsi ja -rüpsi 28 protsenti.

Esialgsetel andmetel kasvatati Eestis 2016. aastal teravilja 348 200 hektaril, sellest on teraks koristatud 91 protsenti. Koristatud pinna hektarilt saadi keskmiselt 3091 kilogrammi teravilja, sealhulgas rukist 3541, nisu 3201, otra 2984 ja kaera 2647 kilogrammi. Teraviljakoristus jätkub ning osa teraks külvatud vilja koristatakse haljasmassiks.

Rapsi ja rüpsi kasvatati kokku 69 400 hektaril. Enamik talirapsist ja -rüpsist on koristatud, enamik suvirapsist ja -rüpsist aga on veel koristamata. Koristatud pinna hektarilt saadi keskmiselt 1722 kilogrammi rapsi- ja rüpsiseemet.

Kartulit kasvatati 5600 hektaril, millest 50 protsendil on kartul võetud. Koristatud pinna hektarilt saadi keskmiselt 22 393 kilogrammi kartuleid.