Uuring: kiiruskaamerad ei ole oodatud mõju avaldanud

Kahe aasta eest Tallinna-Tartu maanteel üles seatud kiiruskaamerad ei ole oodatud mõju avaldanud, sest keskmine kiirus on kasvanud ning inimkannatustega õnnetuste arv on jäänud samale tasemele, selgub uuringust.

Kui 2008. aastast hakkas keskmine sõidukiirus Tallinna-Tartu maanteel alanema, siis alates 2011. aastast, pärast kaamerate üles seadmist, on keskmine kiirus maanteel aga kasvanud ning inimkannatanutega liiklusõnnetuste arv on jäänud samale tasemele 11–13 kannatanuga, selgub sisekaitseakadeemia magistritööna läbiviidud selgub. Seega ei ole kiiruskaamerad Tallinna-Tartu maanteel oodatud mõju avaldanud, teatas sisekaitseakadeemia.

Eksperthinnangu kohaselt on Tallinna–Tartu maanteel pikkadel lõikudel möödasõidunähtavus piiratud, millest tulenevalt osutuvad möödasõidud tihtipeale ohtlikuks ning see muudab liikluse närvilisemaks. Ka on liikluskoosseis Tallinna–Tartu maanteel kirju, mis soosib sõiduautode möödasõiduvajadust.

Magistritöös keskendutakse peamiselt Järva maakonna andmetele, kus 2010. ja 2011. aastal oli üles seatud 15 kiiruskaamerat. Viis Harju maakonna kiiruskaamerat ja üks Jõgeva maakonna kiiruskaamera on jäetud perioodide võrdlusest välja, kuna need paigaldati alles 2011. aastal.

Uuringu autori Mari Draba sõnul on oluline püüda minimeerida konfliktide toimumist sõiduteel, mis aitaks tagada iga liikleja õigust liigelda avalikus ruumis turvaliselt. Uuringud kinnitavad, et kui liikumiskiirus kasvab 1 km/h võrra, siis surmaga lõppevate liiklusõnnetuste arv tõuseb üle 4 protsendi. „Selle teadmise valguses on väga kahetsusväärne, et keskmine kiirus Tallinna-Tartu maanteel on viimase aastaga kasvanud,“ nentis Draba.

Akadeemia rektori Lauri Taburi sõnul näitavad teiste riikide uuringud, et kiiruskaamerad toovad kaasa kiiruseületajate arvu vähenemise ja keskmise sõidukiiruse languse. „Kahjuks on Eestis olukord äraspidine. Autojuhid võtavad kiiruskaameraid kui pidurdajaid ning vahepealsetel teelõikudel püütakse „aega tasa teha““, lisab Tabur.

Uuringu käigus intervjueeritud ekspertide sõnul peaks automaatset kiirusjärelevalvet Eesti maanteedel veelgi laiendama, mis aitaks vähendada nende liiklejate arvu, kellel on kiiruskaamerate asukohad selged ning kes oskavad nende mõjualas sõita liikluskuulekamalt.

bns