Suvega lisandus 2141 käibemaksukohuslast

Juunist augusti lõpuni kinnitas maksu- ja tolliamet 2141 käibemaksukohuslaseks registreerimise avaldust, uutest ettevõtjatest registreeriti 557 isikut.

Kokku esitasid ettevõtted käibemaksukohustuslasena registreerimiseks maksu- ja tolliametile kokku 2830 avaldust, neist 882 taotlust esitati uute ettevõtjate poolt, kes tegelevad ettevõtlusega esmakordselt, selgub ameti teatest.

Maksu- ja tolliamet tegi registreerimisest keeldumise otsuse 384 isikule, sealhulgas 150 uuele ettevõtjale, peamiseks põhjuseks võimalike maksupettuste ärahoidmine.

Maksu- ja tolliamet hakkas juunikuust pöörama rohkem tähelepanu isikutele, kes ei ole varem ettevõtlusega tegelenud, kuid soovivad uut ettevõtet käibemaksukohustuslaseks registreerida. Senisest põhjalikuma kontrolli ülesanne on välja selgitada need ettevõtjad, kes ilma reaalse ettevõtlusega tegelemise plaanita tahavad maksupettuse toimepanemise eesmärgil ettevõtet registreerida. Kontrolli käigus pöörduvad ametnikud taotluse esitanute poole selgituse saamiseks ja küsivad juurde täiendavaid tõendeid ettevõtluse kohta.

Sellise kontrolli eesmärgiks on tagada, et käibemaksukohustuslase numbrit ei hakataks kuritarvitama ja et registrisse saavad vaid ettevõtted, kel ka tegelik soov ettevõtlusega alustada, ütles maksu- ja tolliameti maksukorralduse talituse juhataja Monika Jõesaar ameti teates.

"Me mööname, et põhjalikum kontroll võib teatud juhtudel tekitada ebamugavusi ka ausale ettevõtjale, kuid soodsa ettevõtluskeskkonna mõttes on ettevõtte lihtsa asutamise kõrval samavõrra oluline ka edasised tingimused tegutsemiseks ehk aus konkurents. Seetõttu küsimegi teatud juhtudel konkreetseid tõendeid ning kontrollime taotluses toodud faktilisi asjaolusid, mitte ei rahuldu pelgalt lepingu või arvega," ütles Jõesaar.

Jõesaare sõnul on juhtumeid, kus uue ettevõtte juhatuse liikmeteks värvatakse lühiajaliselt väheteadlikke isikuid, pärast registreeringu saamist toimub juhatuse liikme vahetus, pannakse toime pettus ja seejärel jäetakse ettevõte koos võlgadega lihtsalt maha. "Ettevõtluse puudumise tõttu registrist kustutatud ettevõtete arv on murettegevalt suur – näiteks kustutati eelmisel aastal registrist 7877 isikut, neist ettevõtluse puudumise tõttu 3699 ettevõtet," lisas ta.

Käesoleva aastal maikuuni käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri saanud ettevõtetest, kus juhatuse liige kahe kuu jooksul vahetus, on tänaseks registrist kustutatud 74 isikut, 33 isiku kontroll on veel pooleli.

Pärast maksuhalduri pöördumist täpsustuste saamiseks loobusid oma avaldusest 143 taotluse esitajat ehk 16 protsenti uutest ettevõtjatest, mis näitab, et taotlejad ei olnud ettevõtlusega alustamist enda jaoks läbi mõelnud või siis esitasidki avalduse ebaausate kavatsustega.

Üks värvikamaid näiteid pettuseskeemi kohta pärineb selle aasta algusest. Äriühing esitas registreerimiseelse kontrolli käigus korrektse lepingu ja andis põhjalikud selgitused toimuma hakkava programmeerimis- ja juhtimistegevuse kohta Hispaania äriühingule, mis pakub Hispaanias koolidele e-teenuseid. Tegevus pidi toimuma nii Eestis kui Hispaanias.

Äriühing registreeriti tookord KMKR-i. Kuid juba samal päeval toimus ettevõtte juhatuse liikme vahetus, kaks kuud hiljem leidis aset omaniku vahetus, kolm kuud hiljem uus juhatuse liikme vahetus. Uus juhatuse liige maksuhaldurile kättesaadav ei olnud ja äriühing kustutati KMKR-ist.

Kuigi ettevõtte kolme kuu käive oli üle 250 000 euro, deklareeriti arvestatud käibemaksu ja sisendkäibemaksu võrdsena ning riigile midagi maksude näol ei laekunud. Hiljem selgus, et juhatuse liige oli olnud samal ametipostil 7 äriühingus, mis olid sama skeemi järgi variisikule võõrandatud.