Ilves: Eestis pole demokraatia kriisi

Eestis pole põhjust rääkida demokraatia kriisist, küll aga on märgata, et otsustajatel ei jätku enesekindlust vajalike reformide läbiviimiseks, rääkis president Toomas Hendrik Ilves riigi aastapäeval peetud kõnes.

"Astudes sellesse ametisse julgustasin tollal veel kodanikuühiskonna nime all tuntud vabakonda võtma suuremat rolli meie elu küsimustes. Iseseisvuse taastamise päeval kuus ja pool aastat tagasi palusin inimesi mitte oma liistude juurde jääda, vaid osaleda aktiivselt poliitilises debatis. Sestap, kui loen ühel nädalal juba kahte mitme allkirjaga üleskutset poliitilisele reformile, ja kui meil avaldatakse meelt leppe vastu, mis allkirjastati esmakordselt pea 10 aastat tagasi, võin rahul olla, et kodanike aktiivsus meie elu küsimuste arutelus on nende aastatega märgatavalt kasvanud," rääkis riigipea.

Ilves avaldas heameelt, et aktiivsed Eesti inimesed, kes on kaua aega pigem vaadelnud ja kommenteerinud oma riigi arenguid, on otsustanud ka ise poliitikasse tulla, et selles protsessis osaleda. "Eestis on vaba meedia, on kirju ja manifeste, on valitsus ja parlament ja opositsioon. Kõikjal käib oluliste probleemide üle pidev debatt, mis ei ole ka kodanike seas kuidagi sumbunud. Mõni võib ise osalemata küll arvata, et Jääkeldris alustet arutelu oli mõne nukumeistri poolt orkestreerit, aga ka rahvakogu debati tulemused on saanud seadusteks," rääkis Ilves.

Tema sõnul on igapäevane diskussioon aina rohkem keskendumas lähenevatele valimistele. "See endastmõistetav rahulolematus, alaline arutelu ning iga-aastased valimised annavad põhjust ütelda, et Eesti demokraatia ei ole ohus. Meil ei ole vaja sümboolseltki oma suid kinni kleepida. Hoidkem selliseid relvi selleks ajaks, kui neid tõsiselt vaja peaks minema. Ka teistele me ümber on oluline, et sõnavabaduse ja demokraatia mõisted ei muutu peenrahaks," rõhutas president.

Samas osutas riigpea teisele, vähem märgatud probleemile. "Süvenev suutmatus viia ellu suuri reforme. Suuremaid, võimulolijailt rohkem julgust nõudvaid ümberkorraldusi lükatakse pidevalt edasi, sest alati on kohe-kohe tulekul uued valimised ja valijate valmidust muutuseks kiputakse alahindama.Olgu debati teemaks haldusreform või haridusreform, pikemaajalised plaanid ja strateegiad jäävad taas eelseisvate valimiste tõttu tahaplaanile. Lihtsam on viljelda asendustegevusi, mille käigus bürokraadid kasvatavad bürokraatiat enese ja üksteise olemasolu õigustamiseks," rääkis Ilves.

Riigipea sõnul on loomulik, et võim vaheldub. "Need on iga-aastaste valimiste teemad. Aga meie suur mure – kas me suudame kesta ja millistena? – ei muutu ühe ega teise valitsuse tuleku või minekuga. See on meie enda teha, ja mitte järgmiste valimiste eel, vaid iga päev. Mitu, mitu aastat. Täna keskendun hoopis meie rahvuslikule taristule ja tarkvarale. Mitte Tallinna-Tartu neljarealisele maanteele ega e-riigile, vaid sellele, mida meil tuleb pikaajaliselt üles ehitada. Et me oleksime piisavalt tugevad, vastupidavad ja sitked, et seista vastu juba nüüd etteaimatavaile väljakutsetele ja ohtudele nii inimeste, ühiskonna kui ka riigina. Et me oleksime mitte ainult vabad, vaid ka kestlikud," ütles Ilves.

Tema sõnu on kolm kõige olulisemat tingimust Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimiseks läbi aegade inimeste tervis, haridus ja Eesti julgeolek. Riigipea tõdes, et rahva vaimline suurus pole tänapäeval enam pelk kultuuriküsimus ning Euroopa tervikuna seisab vananeva, kahaneva elanikkonna probleemi ees. '"Mida siis teha? Ka siis, kui Eestis sünniks palju rohkem lapsi – mida ei juhtu –, poleks selle mõju kuni 2040-ndate alguseni väga tunda. Vahepeal väheneb oluliselt nende inimeste hulk, kelle töö ja maksud aitavad ülal pidada aina kasvavat gruppi kaasmaalasi, kes enam ei tööta. Aga igasse Eesti perre ei hakka sündima nelja-viit last. Eesti naised, nagu nende õed ülejäänud Euroopas, lihtsalt ei pöördu tagasi 19. sajandi Kinder, Küche, Kirche mudeli juurde," arutles Ilves.

Tema sõnul on lahendus teemale kibe. "Peame peremudelite, ühiskonna ja maailma muutumisele julgelt otsa vaatama. Ainus viis Eesti püsimajäämist ilma massilise sisserändeta kindlustada on töötada kauem. Kas tõsta pensioniiga? Aga võib-olla mõne aja pärast üldist pensioniiga ei olegi? Kui meil on tulevikus piisavalt tervist, siis ehk soovimegi kauem ühiskondlikult tegusad olla. Aga selleks tuleb aegsasti valmistuda," rõhutas riigipea.

Tema sõnul on see valik, mis seisab kogu Euroopa ees ning selle eest pole kuhugi põgeneda. "Mistahes on meie lahendus, vältimatute muudatuste edasilükkamine laenatud raha abil oleks meie laste suhtes süüdimatu tegu," lisas Ilves.

Comments  
  +1
Muidugi pole,rahvas armastab valitsust ja suurest õnnetundest lahkub riigist.
  +2
Võrus tõstab üks Kriis kodukulusid kiiremini kui IRL.Tuleks konkurentsiametil uurida ,mis värk on.
  +6
Ärma talu elab juba kommunismis. Õnnitlesin THI-d sel puhul isiklikult
  +2

Quoting Joss:

Pole demokraatiat pole sel ka kriisi!
Just nii tahab elada refikommar ja sovjetiaegne kirsturaha varas


Aknad tuleb ka penoga kinni katta,siis tuleb topeltsääst ja kisturaha polegi vaja!
  +7
Pole demokraatiat pole sel ka kriisi!
Just nii tahab elada refikommar ja sovjetiaegne kirsturaha varas
  +8
Manitsuskõned küll rahva halbu eluviise paremaks ei tee, igaüks arvab ju, et räägitakse kellestki teisest. Eeskuju kasvatab. Riigitegelased alustagu iseendast ja liikugu võimalikult palju rahva hulgas.
  +12
jah, see on demokraatia, kui Eesti pangast korduvalt raha välja kantinud seltsimees kutsutakse asja siluma. jäledad olete!
  +13
Pigem koosneb seltskond kes tänases Eestis otsuseid teevad st. praegune riigijuhtkond rumalatest ja lühinägelikest inimestest, mis annab piisavalt alust võimalikult kiiresti läbi viia erakorralised riigikogu valimised.
  +12
Millegipärast praegune valitsus ei taha tunnistada, et laste kasvatamiseks on tarvis raha ja see on peamine probleem, miks meil iive on negatiivne.
Võiks aru saada, et praegustest palkadest jätkub ainult maksude maksmiseks ja hädapäraseks toiduks.
Niikaua, kui valitsus ei soovi laste kasvatamist toetada, ei muutu meie riigis midagi, sest vastutustundlikud vanemad ei soovi endale lapsi, keda ei suuda toita.

 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD