USA suursaadik ei usu, et keegi tahab külma sõda

USA suursaadik Eestis Jeffrey Levine leiab, et lääneriikide ja Venemaa vahelised pinged ei too kaasa külma sõda, sest Venemaa sekkumine Ukrainas on 19. sajandi stiilis agressioon, mitte külma sõja taoline ideoloogiline konflikt.

"Ma ei usu, et keegi tahab uut külma sõda. Hetkel ma ei arva, et Venemaa agressioonil on ideoloogiline taust. Külm sõda tähendas konflikti süsteemide, maailmavaadete ja majanduspõhimõtete vahel. Ma ei näe, et see toimub ja ei arva ka, et keegi seda sooviks," ütles suursaadik ETV saatele "Kahekõne" antud intervjuus.

Levine tõdes, et Venemaa meedias levib valeinformatsiooni, kuid tema arvates ei ole sellele vaja reageerida vastupropagandaga. "Palju on arutatud, kuidas oleks kõige parem sellesse suhtuda. Meie arvates on kõige parem tõene, faktiline, objektiivne informatsioon. Me hoolitsemine selle eest, et meediaruumis oleks tõde olemas," rääkis ta.

Suursaadik rõhutas, et USA peab Eestit ja teisi Balti riike ning Poolat tugevaks koostööpartneriks, sest need riigid leiavad sarnaselt USA-ga, et olukorrale tuleb jõuliselt vastu astuda.

Samuti tunnistas ta, et viimastel kuudel on tööd Tallinnas asuvas saatkonnas juurde tulnud. "Me peame sidet teie valitsusega ja koordineerime USA reageeringuid kogu maailmas. Eesti on üks riikidest, kellega oleme koostööd teinud ja keda peame heaks partneriks. Eriti kuna USA püüab toetada pingutusi, et Venemaa tunnetaks rahvusvahelist reaktsiooni oma tegevusele," ütles Levine.

Suursaadik rääkis, et ta sooviks ümber lükata arvamust, et USA püüd lahendada Ukraina kriisi läbi diplomaatiliste kõneluste tähendab seda, et suurriigid teevad otsused omakeskis ja väikeriikidele mingit sõnaõigust ei jää.

"Välisminister Kerry on selgelt öelnud, et Ukraina suhtes ei otsustata midagi Ukraina osaluseta. Kohtumisel, mida nüüd kavandatakse, on koos Venemaa, Euroopa Liit, USA ja Ukraina. USA võib vahel olla abiks protsesside korraldamisel, aga kui need protsessid käivituvad ja jutt käib Ukrainast, siis peab Ukraina olema kaasatud. Selles mõttes jälgime suursaatkonnas tähelepanelikult Eesti osalust, Eesti arvamust olukorra kohta ja soovitusi selle lahendamiseks," selgitas ta.

Tema sõnul arutavad NATO strateegid praegu, kuidas suurendada NATO heidutusvõimet ning tõenäoliselt tehakse midagi ka Ämari lennubaasiga. Tõenäoliselt ei hakata seda kasutama õhuturbemissioonide jaoks, sest Leedus asetseva baasiga sarnaseid ülesandeid täitvat baasi ei ole Eestisse mõtet rajada.

"Meie planeerime Ämarisse teistsuguseid tegevusi. Õhuturbemissioone pole mõtet teha topelt ja senine tegevus on olnud edukas," ütles Levine.