Külmalaine möödas, gripilaine tulekul?

KÜLM JA GRIPP • Öeldakse, et pole halba ilma heata. Kellele äsja üleelatud külm ilm väga ei meeldinud, võib lohutada end sellega, et tänu külmale õhutemperatuurile võisime praegu suuremast gripiohust pääseda. Nimelt hakkas vahetult enne viimase suure külmalaine tulekut terviseameti andmetel mitmel pool Eestis kasvama gripilaadsetesse haigustesse ja ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestunute arv, kusjuures enim haigestunuteks olid kuni viieaastased lapsed. Külm ilm tavaliselt küll piirab nakkushaiguste levikut, ent see ei tähenda seda, et see meid uuesti ohustada ei võiks. Võib ikka – kohe, kui ilm jälle soojenenud.

Koolilaps võib külmaga koju jääda, aga lasteaialaps ikka lasteaeda, kuhu mujale …?

Nagu öeldud, haigestusid paari nädala eest enim just lasteaiaealised lapsed. Tegemist on sellise vanusegrupiga, kes ei saa end haiguste eest just palju kaitsta. Esiteks peavad nad, kui vanematel pole neid kellegi hoolde jätta, ka suure külma korral lasteaeda minema, samal ajal kui koolilapsed võivad kodus külmapühi pidada. Teiseks on neil lasteaias hulgakesi koos olles suurem oht haigestuda mõnda viirushaigusesse.

Seda, kui palju on haigestumine või külmad ilmad mõjutanud laste lasteaias käimist, näitab seal kohalkäinute arv. Siinsest tabelist võib näha, et ligi 30kraadise pakasega 6. veebruari hommikul tuli lasteaedadesse lapsi erinevalt – kui Parksepa lasteaias oli kohal tervelt 70 protsenti kõikidest nimekirjas olnud lastest, siis Sõmerpalu valla lasteaias oli neid vaid seitse protsenti ehk kümme korda vähem. Kõikide vaadeldud lasteaedade kohalkäimiste keskmine protsent oli aga 31, mistõttu võib öelda, et ligikaudu kolmandik Võrumaa lastest oli sunnitud ka väga külma ilmaga lasteaeda minema. Need, kes said sinna auto või bussiga, olid muidugi õnneseened, kuid palju on ju ka selliseid lapsi, kellel mootorijõul töötavat sõidukit kodus ei ole ja kes tuuakse lasteaeda käekõrval kõndides või kelgul. Paraku on nende hulgas ka sõimelapsi, kes arstide sõnul nii suure külma korral üldse nina toast välja ei võiks pista. Kogemused näitavad, et üheaastaste põskedel hakkab pakane kurja tegema juba kahe käe sõrmedel loetud minutite jooksul.

Õnneks oskavad Võrumaa inimesed end ja oma lapsi külmaga välja minnes soojalt riietada, sest nagu ütles nädala algul Lõuna-Eesti haigla kommunikatsioonijuht Kadri Piirisild, pole lähiajal keegi tõsiste külmakahjustuste pärast haigla poole pöördunud. „Ainult paarile inimesele on olnud külma tekitatud kahju pärast vaja esmaabi anda, aga midagi tõsist pole õnneks kellelgi viga olnud,” rääkis ta. Ka gripi tõttu ei olnud nädala alguse seisuga keegi veel haiglas. Kahjuks on kõikjal Euroopas viimasel ajal aga täheldatud grippi haigestunute arvu kasvu, mis võib tähendada seda, et ka meil on lähinädalatel paraku oodata haigestumuse tõusu.