Kodutu kolis bussist garaaži

INTERVJUU • Võrumaa Teataja kirjutas paari kuu eest 60aastasest Lembit Avaldist, kes on juba viis aastat mikrobussis elanud ja kellel sõideti novembris kahjuks garaažiukse ees seisval bussil külg sisse. Mehe sõnul kindlustus kahjusid ei korva ja bussi parandada ka ei saa, sest äkki saab politsei kurikaelad millalgi ikkagi kätte ja siis öeldake, et bussil polegi ju midagi viga. Mats olevat olnud kõva ja Lembit imestab endiselt, kuidas kellelgi ei olnud kahju oma masinat ära rikkuda, et tema bussile sisse põrutada tahtis.

Kuna novembris ütles Avald Võrumaa Teatajale, et talveks kolib ta bussist garaažiboksi, siis uurisimegi nüüd, kuidas tal läheb ja kas külmad ilmad on ka talle liiga teinud. (Intervjuu ajal oli väljas külmakraade üle 20.)

Kuidas te kodutuks jäite?

L. A.: Jäin kodust ilma, sest kirjutasin omal ajal korteri naise soovil tema nimele tingimusega, et saan seal elu lõpuni sees elada. Teed viisid meid aga lahku ja kuidagi juhtus, et jäin ka korterist ilma. Garaaž on ainuke, mis on ainult minu oma. Keegi ei saa mind siit välja ajama tulla. Ega väga viga ju polegi – isiklikku maalappi just ei ole, kurke päris ei kasvata, aga hädapärast ajab asja ära küll.

Kas olete kellegi poole pöördunud abi saamiseks? Näiteks linnavalitsusse?

L. A.: Abi saamiseks pole kuhugi pöördunud – sel lihtsal põhjusel, et olen pensionär. Saan ju pensioni ja selle eest peaks eeldatavasti ära elama küll, imelik oleks abi küsida.

Õues on külm, kust te sooja saate?

L. A.: Mul on väga hea garaažinaaber, kes on mulle iga päev sületäie puid andnud. Seda pole küll palju, aga olen seni välja tulnud.

Mida garaažis teete, millega aega sisustate?

L. A.: Teen praegu ruumi, et sees elama ära mahuks. Varem oli garaaž asjade panipaik. Sorteerin asju, et mis kõlbab ja mis ei kõlba. Päris adraga ei saa hoobilt kõigest üle sõita ja minema visata.

Kas garaažis on ka elekter ja mis seal kraadiklaas näitab? Kas kirjeldaksite oma kodu?

L. A.: Suure külma ajal tükib vesi jäätuma, peab hoolas olema. Kui kaks korda päevas kütta, siis ei saa külma üle nuriseda. Osaliselt olen soojustanud ka penoplastiga. Sees on ka pliit, mille ma ise ehitasin, koos soemüüriga ja nii saab ilusasti süüa teha. Kodu ma seest näidata ei taha, ikkagi isiklik asi. Kui oleks, mida näidata, näiteks uhke loss, siis küll.

Millal viimati saunas käisite?

L. A.: Igal reedel käin linnasaunas. Pensionipäeval ostan kasutatud riiete poest uued riided ja panen need pärast sauna selga, siis tunnen end puhta ja värskena.

Detsembri lõpus algas rahvaloendus. Kuidas rahvaloendaja teid üles leiab? Mis on teie aadress?

L. A.: Seda ei kujuta ette. Valitsus selle asja algatas ja eks ta siis ise leiab mooduse, kuidas kontakti saada inimesega, kelle aadressiks on Võru linn.

Kes saaks teid aidata? Mida teil oleks kõige rohkem vaja ja millest puudust tunnete?

L. A.: Puid oleks vaja, et kevadeni vastu pidada. See ongi põhiprobleem. Võiks ju osta koorma, aga ma ei saa puid ju kuhugi panna – garaaži ei mahu ja välja ei saa kuhugi panna, sest jääksid teistele ette.

Kui keegi tahab meest aidata ja tahab talle osade kaupa puid tuua, siis võtke ühendust toimetusega.