Menu

Siinsed noored metsad janunevad hooldamise järele

  • Kirjutas Sten Sang

Võrumaa Metsaühistu juhatuse esimees Erki Sok tunneb rõõmu 1182 ühistuliikme üle – see muudab neid üheks riigi suuremaks metsaühistuks. Foto: AIGAR NAGEL

Möödunud nädalal lõppes Erametsakeskuse metsameetme voor, kus küsiti üle 1,7 miljoni euro eest noores puistus hooldusraie tegemiseks toetust. Kõige usinamate metsahooldajate seas on Pärnumaa erametsaomanike järel Võrumaa ja Viljandimaa.

Põhjusi keeldumiseks leidub

Sihtasutuse Erametsakeskus kommunikatsioonijuht Anniki Leppik annab teada, et Võrumaal esitas metsameetmesse taotluse 192 Võrumaa metsaomanikku. Neist 162 erametsaomanikku taotleb toetust ühistu vahendusel.

Leppik toob laias plaanis esile põhjused, miks toetustaotlused jäävad rahuldamata ning lisab, et üle Eesti on need samad. „Peamised põhjus, miks taotlus jäetakse rahuldamata enne tööde teostamist, on see, et toetust soovitakse inventeerimata metsamaale. Põhjuseks on olnud ka see, et toetust küsitakse puistule, mille jooksev vanus on inventeerimisandmete alusel suurem kui 30 aastat,” märgib kõneisik ja täpsustab, et hooldusraie toetust metsameetmest saab kuni 30aastasesse puistusse.

Tublit saemeest pole leida

Veel ühe toetustaotluse tagasilükkamise põhjusena toob Anniki Leppik esile selle, et hooldusraieks on sama programmiperioodi jooksul samale alale juba toetust saadud. „Pärast tööde teostamist jäetakse toetus välja maksmata peamiselt sellepärast, et töö on tegemata ja tehtud tööde aruanne esitamata. Mõnel juhul küll esitatakse aruanne, aga kohapealses kontrollis selgub, et töö on osaliselt või täielikult tegemata,” kirjeldab ta järelkontrolli tulemusi.

Sealjuures toonitab Leppik, et metsaomanik ei jäta töid tegemata tingimata kergel käel ja tahtlikult. „Aastatega süvenev probleem on metsatöödele sae- ja võsameeste leidmine, kes on valmis iga ilmaga väljas füüsiliselt rasket tööd tegema. Nii võibki juhtuda, et metsaomanikul on parimad kavatsused. Paraku pole lihtsalt saada tööjõudu, kes vajalikud tegevused õigeks ajaks ära teeks.”

Anniki Leppiku kogemus näitab, et üldiselt on probleemivabamad metsaühistu kaudu tulnud taotlused. „Seal on nii taotluse kokkupanemisel, metsatööde korraldamisel kui ka tööde vastavuse kontrollimisel abiks ühistu spetsialistid. Nende kogemusele toetudes osatakse kitsaskohti juba ette näha,” märgib ta.

Uuendamise järel hooldamine

Võrumaa Metsaühistu juhatuse esimees Erki Sok annab teada, et selle aastatuhande alguses oli tema juhitava metsaühistu ja konsulentide põhiliseks selgitustööks metsaomanikele raielankide uuendamise võtted ja vajadus. „Metsauuendamise toetus on olnud siin väga suureks motivaatoriks. Metsaomanikud on aastate jooksul järjest rohkem hakanud raielanke uuendama. Ka selles vallas on meie ühistu toetuse taotlused järjepidevalt kasvavad ja ühed mahukamad.”

Erki Sok nendib, et nüüd on need uuendatud raielangid oma arengus nii kaugel, et on vaja hakata noori metsi hooldama. „Kuna metsaomanikud on teadlikud toetuse saamise võimalustest, siis tehaksegi hooldustöid toetuste kaasabil ja kohati juba mitmendat korda. Seega võib öelda, et suure taotlushuvi taga on järjepidev selgitustöö erametsaomanikele. Samuti nii erametsanduse, ühistegevuse, kui ka Võrumaa Metsaühistu järjepidev ja stabiilne areng.” Selle tõestusena toob Sok esile Võrumaa Metsaühistu nimekirjas olevad 1182 liiget, mis muudab selle üheks suuremaks maakondlikuks metsaühistuks.

Metsateatis ajas asja keeruliseks

„Toetuse taotlemine on ajas oluliselt lihtsustunud. Näiteks pidi kunagi olema toetuse taotlemise ajal olemas kehtiv metsateatis hooldusraiete kohta – praeguseks seda nõuet enam ei ole. Samuti ei ole enam metsaseaduses nõuet, et enne tööde teostamist on vaja esitada valgustusraie kohta metsateatis,” selgitab Erki Sok. Ta nimetab hooldusraiete tegemise kontrollimisel esinenud põhiliste probleemidena pindalade ebatäpsuseid. „Õnneks on muutunud kaardikihid järjest täpsemaks ja suuremaid probleeme ei ole enam esinenud. Viimases maksetaotluses esines probleem ühe algaja metsaomaniku puhul selles, et metsaomanik oli teinud raiet väga tagasihoidlikult.” Selle tulemusel ei saanud Erametsakeskuse kontrollispetsialist aga kinnitada, et raie on tehtud metsaseaduse kohaselt ja metsaomanik jäi toetusest ilma.

Hooldusraie esikohal

Sihtasutuse Erametsakeskus metsameetme kogueelarve oli tänavu üle 1,9 miljoni euro. Peale selle toetatakse ka ulukikahjustuste ennetamist ja tormi või tulekahju tagajärjel hukkunud metsa taastamist. Kõigi meetmes esindatud tegevuste peale küsisid metsaomanikud toetust kokku üle 2,12 miljoni euro, millest lõviosa – üle 1,7 miljoni euro – taotleti just hooldusraiete tegemiseks noores puistus. Toetuse abil saab hooldusraie tehtud 10 906 hektaril metsamaal.

Hooldusraie tegemiseks küsisid kõige aktiivsemalt toetust Pärnumaa metsaomanikud, kes taotlesid hooldusraiet 1522 hektaril. Pärnumaale järgnevad Võrumaa 1266 hektari ja Viljandimaa 1014 hektariga.

Erametsakeskus teeb toetuse otsused saja tööpäeva jooksul alates taotluste vastuvõtmise viimasest päevast. Tänavu sügisel esitatud taotluste kohta tehakse otsus hiljemalt tuleva aasta 25. veebruaril. Toetusraha makstakse välja pärast tööde tegemist ja nende kohta dokumentide esitamist.


Võrumaale taotletud toetused:

Hooldusraie:

  • 177 taotlejat
  • 1266,48 ha
  • 201 370,3 eurot
  • Ulukikahjustuste ennetamine:
  • 24 taotlejat
  • 69,09 ha
  • 4836,3 eurot
  • Kahjustatud metsa taastamine:
  • 1 taotleja
  • 1,19 ha
  • 177,31 eurot

LOE VEEL

LOE VEEL

20 PÄEVA ENIMLOETUD