Võru kinnisvaraturgu iseloomustab langus

KINNISVARATEHINGUTEST • Sarnaselt valdava osa ülejäänud Eestiga iseloomustas Võrumaa kinnisvaraturgu möödunud aasta teisel poolaastal langus, selgus Domus kinnisvara koostatud kinnisvaraturu ülevaatest.

Domus kinnisvara andis paar nädalat tagasi Võrus Pächteri majas oma klientide ja pankade esindajatele ülevaate kinnisvaraturu olukorrast Võrus ja Lõuna-Eestis. Kohal oli Domus Kinnisvara Lõuna-Eesti piirkonna juht Marge Tõnnis ja Domus Kinnisvara hindamisüksuse juht Kristjan Gross. Tegemist oli esimese sellelaadse esitlusega Võrus, milles lõi kaasa kogenud maakler Helin Pächter.

Edasiseks prognoosib Domus kinnisvaraturul väikest kasvu, ent möödunud aasta teist kvartalit iseloomustas veel langus. Kui veel 2010. aastal Võru kinnisvaraturul aktiivsus tõusis, seda vaatamata käibe ja keskmise hinna langusele, siis möödunud aastal pööras langusse ka tehingute aktiivsus. Võru on seejuures Lõuna-Eesti maakondadest kinnisvaraturul kõige aktiivsem piirkond.
Kinnisvaraturu kõige aktiivsemal, korterite turul tehti Võrumaal möödunud aastal 94 tehingut, aasta varem 110 tehingut. Möödunud aasta viimases kvartalis tõusis korteritehingute keskmine hind võrreldes varasema aastaga kümme protsenti, ent see kvartal sisaldas mitut uue korteri müüki. Domuse spetsialistid olid arvamusel, et korterite turgu võib tabada tõsine tagasilöök, sest uued korterid on müüdud ja vanade korterite turul on hind olnud nõudluse puudumise tõttu pidevas languses. Uute korterite ärakukkumise järel võib korteritehingute keskmine hind teha jõnksu allapoole.

Praegu on Võrus mugavustega kahetoalise korteri hind remontivajaval kujul 11 000–16 000 eurot ja remonditud kujul 16 000–21 000 eurot. Möödunud aastal toimus kõige rohkem tehinguid Võrus Jüri 43c majas – kolm tehingut, Koreli 22/Piiri 30 majas – kolm tehingut, Silikaadi 17 majas – kolm tehingut ja Vabaduse 2 majas – neli tehingut.

Nõudlus püsib väike

Korteriturul on vaatamata madalseisule mõningane nõudlus olemas, hinnanguliselt müüakse iga kuu viis protsenti pakkumises olevatest korteritest. Korterite müügiperiood on kuus kuni 12 kuud, harva vähem kui kuus kuud. Korterite müügiedukuse määrab õige hind.

Ostja poole pealt vaadates on valik praegu väga hea, Võrus on pakkumises ligi 150 korterit, valdavalt kahe- ja kolmetoalised. Korterite eest küsitav hind on turutasemest reeglina 23 protsenti kõrgem.

Elamute turul on Võrus tehinguid vähem, aga keskmine hind on tõusnud. Võru vald on linnast hinnatum piirkond, kus tehinguid rohkem. Majade turgu iseloomustab heade pakkumiste vähesus. Uusi pakkumisi on vähe ja turul on palju kaua müügis olnud objekte. Võrus oli elamute turul keskmine hind möödunud aastal 44 000 eurot, aasta varem 40 000 eurot. Möödunud aastal tehti majadega kümme tehingut, aasta varem 14 tehingut.

Põlvas ja Valgas nõudlus väga väike, Tartus tõusuteel

Põlvas ja Valgas on nõudlus korterite järele veel väiksem. Põlvas on ostjateks kohalikud inimesed. Tehingute arv on kasvanud Räpinas, kus korteri maksimaalne hind oli möödunud aastal 12 500 eurot. Põlvas saab viilkatusega remontivajava maja kätte 40 000–60 000 euro eest.

Valgas on korterite valik suur, aga nõudlus väike. Korterite eest küsitakse 10 000–15 000 eurot, aga tehingud toimuvad 7000 euro pealt. Otepääl on samuti tehinguid väga vähe.

Tartus on korterituru tehingute arv aasta-aastalt tõusnud, näiteks 2009. aastal tehti Tartus 832 tehingut, 2010. aastal 1076 tehingut ja möödunud aastal 1110 tehingut. Tartus on eelistatud korterite hinnaklass 40 000–50 000 eurot. Korterite ruutmeetri hinnad jäävad 1200–1500 euro vahele.

Maaklerite hinnangul toimub arvestatav osa, 20-30 protsenti kinnisvaratehinguid ilma pangalaenuta. Kasutatakse kas oma raha või eelmise vara müügist saadud raha. Osa elanikke on pöördunud kinnisvara poole sooviga investeerida, kuna aktsiad ja fondid on usalduse kaotanud. Huvi tõusu puhul mängib rolli korterite soodne hinnatase ja aktiivne üüriturg.

Kuigi inimesed on kartlikud pangast laenu võtmisel, väitsid esitlusel osalenud kommertspankade esindajad, et pangad on väga huvitatud laenuandmisest. Küll tunnistasid pangatöötajad, et inimesed kardavad laenu võtta. Pangatöötajad ei olnud nõus väitega, et pangad on inimeste hirmudes ise süüdi, kuna laenu maksmisel võlgu jäänud inimesi on palju kodudest välja tõstetud.