ELU JA KULTUUR
- Võrumaa ootab kandidaate Võru maakonna aasta isa 2024 tunnustamiseks
- Muinasjutt ei tunnista piire
- Euroliidu miljonid toovad võrukatele soojad toad
- Eesti ajaloo suurim evakuatsiooniõppus viis võrukad Viljandimaale
- Võru kõige-kõige eksklusiivsema asukoha ja vaatega ilusalong on külm nagu hundilaut
- Võrukast välismissioonisõdur baasitoidust: tuu pole tuu!
- FOTOD Ohutuskõnd juhatas sisse koolieelikute ohutusprojekti 11. hooaja
- Tegevusjuhendaja Meeli Vill armastab vahel seenemetsas vaikust nautida
- Võrumaa raamatukogutöötajate õppereis Antsla valla raamatukogudesse
- FOTOD Võru linn korraldas õpetajate päeva puhul vastuvõtu
- Võrumaa kõrvitsad katavad pealinnas loomade toidulaua
- Eakate päev Vastseliina rahvamajas koos tantsu, laulu ja kringliga
- Taluturu vahetusse lähedusse kerkib Võrus Arke Lihatööstuse esinduskauplus
- 777 elanikuga Ape üllatas võimsa sügislaadaga
- Võrus kipub joomase peaga autorooli just vanemas keskeas põlvkond
- Võrru kerkib üheksa miljoni eest siselasketiir ja taktikahoone
- Kohalikule tasandile lükatud maamaksutõus vallavõimu ei rõõmusta
- Kas keeltenädala eksperiment Kagukeskuse juures!?
- Eesti omavalitsuspäev avati keskväljakul lipu heiskamisega
- Eesti kauneima vaatega kauplusehoones peeti sarikapidu
- Euroopa mahepäeva tähistamiseks kohtusid 510 Võru maakonna koolide õpilast mahetootjatega
- Väärika kiriku ette paigaldati väärikad pingid
- Nursipalu mõjuringis toimetavad firmad saavad rahasüsti
- Võru Kreutzwaldi Koolis tunnustati Võru maakonna haridusvaldkonna eeskujusid
- Tänavune Bernard Kangro kirjanduspreemia anti üle erilises paigas
- Krabi kooli ruumidesse rajatud hooldekodu on pärast paariaastast tööd ametlikult avatud
- Antsla tuletõrje juubelil avalikustati komando tulevane asukoht
- Antsla ja Rõuge alustasid läbirääkimisi valdade piiri muutmiseks
- Tamula järv võõrustas rekordarvu osalejatega purjeregatti
- Meie EWERSisse tullakse õppima Ruhnu saareltki
- Heategevuslikul teatejooksul startis üle 14 000 koolinoore
- FOTOD Loosi kandis peeti hoogsaid talguid ning sügist alustatakse suisa kahe näiteringiga
- Vaprad Võrumaa inimesed said päästeteenistuselt kiita
- FOTOD Viiendat korda toimunud ideede häkaton purustas osalejate rekordi
- Võrukad ammutasid Norrast ja Taanist väärt teadmisi
- Võru vald tervitas värskeid kodanikke
- Noori julgustav Monika Kuuba aitab neil märgata iseennast ja oma soove
- Pungil klaasikellukeste tühjendamine viibis oluliselt
- Setomaa vald vabaneb asjatult seisvast kinnisvarast
- Rõuge põhikooli Varstu koolipere liigub aina mahedamate valikute poole
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT. Merereisist süda paha ja pea käib ringi? Kogenud purser selgitab, miks see juhtub ja millal on põhjust muretsemiseks">Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.Mõte merereisist võib küll tore olla, ent päris paljude jaoks kaasneb sellega reaalsuses üks ebameeldiv tervisehäda – merehaigus. Kuna lähipäevil kimbutavad tormituuled ka Eestit, selgitab purser merehaiguse tekkepõhjuseid ning ka seda, millal on põhjust muretsemiseks.
Kui oled kunagi kogenud, et laeval olles hakkab süda läikima, pea ringi käima ning sind valdab üleüldine halb enesetunne, siis pole sa üksi. Laevandusettevõtte DFDS purser Martin Rosingi sõnul on tegemist väga tavalise probleemiga, mis võib tabada igas vanuses inimesi. Eriti vastuvõtlikud on aga naised ning üle kolme aastased lapsed.
„Inimesed ja nende tundlikkus lainetusele on väga erinev. Mõnele reisijale piisab kehva enesetunde tekkimiseks üksnes laeva nägemisest, teisel hakkab iiveldama kerge lainetusega, kolmanda enesetunne muutub alles siis, kui tormituuli trotsivas laevas tekib inimestel sirgelt kõndimisega probleeme. Õnneks saab päris palju ära teha selleks, et enesetunne püsiks reisi lõpuni hea,“ rääkis Paldiski-Kappelskär liinil seilav purser, kelle üks vahetus laeval kestab 14 päeva, mille jooksul sõidab ta Eesti ja Rootsi vahet lausa 12 korda. Hoolimata suurest merekogemusest on ta mõnel korral ka ise merehaigeks jäänud.
Miks siis ikkagi merehaigus tekib, kuidas seda vältida või leevendada ning millal on põhjust muretsemiseks?