Internetibutiigid ja väikesed kontorpoed on Võrus populaarsed

INTERNETIKAUBANDUS ❯ Kõigi igapäevategevuste puhul mängib tähtsat rolli mugavus. Kui varem tähendas poodlemine füüsilist tegevust kaubanduskeskuses, siis nüüd oleme jõudnud sellesse etappi, kus isegi näiteks pidulikud riided mõneks tähtsaks sündmuseks soetatakse asja nägemata ja proovimata interneti teel. Maailma juhtiv pakiveoteenuste osutaja DPD avaldas hiljuti uuringu, mis käsitles eurooplaste e-poodlemise harjumusi. Uuringust selgub, et enim tehakse füüsiliste esemete veebioste süle- ning lauaarvutist, aga järjest rohkem nutitelefonist. Nutitelefon võimaldab kauba välja valida ja ostu sooritada praktiliselt kõikjal ja suurema vaevata. Uuringust selgus, et e-poodlemiseks kasutab sülearvutit 64 protsenti eestlastest ja 72 protsenti Y-generatsiooni ehk milleeniumi põlvkonna esindajatest. Lauaarvutit eelistab 48 protsenti vastanutest. Populaarsuselt kolmandal kohal on nutitelefoniga poodlemine. Viimast võimalust kasutab juba enam kui kolmandik eestimaalastest ja tervelt 58 protsenti milleeniumilastest. Tahvelarvutit eelistab veebipoodlemisel vaid 18 protsenti vastanutest.

Internetibutiigid ja kodukontorid murravad turule

Kuigi internetist ostmine on populaarne, siis leidub ka neid, kes toodet käega katsuda ja oma silmaga näha soovivad. Kust aga leida kuldne kesktee, mis sobib nii kliendile kui ka müüjale? Üsna populaarseks on kujunenud, et enamik müügist tehakse interneti teel, kuid kliendile jäetakse ka võimalus külastada väikest esindust või kodukontorit. Üldiselt on sellise müügiasutuse lahtiolekuajad paindlikud ja kehtivad kokkuleppe alusel. See ei sea müüjale kohustust kindlateks tööpäevadeks ja vähendab vastutust. Samas annab kliendile, kes samas linnas asub, võimaluse läbi astuda ja oma ostud kohapeal sooritada. Siiski jääb põhisihtgrupp ostjaid internetti, sest sel moel on võimalus müüa tervele Eestile ning lähiriikidessegi. Kindlatel kellaaegadel avatud kaupluse puhul jääb ostjate ring kitsaks, seda eriti väikelinnades.