Mööblitootja Wermo esitas märtsis Võru linnale taotluse rajada tehasehoone kõrvale katlamaja, et kasutada ühelt poolt ära oma tootmisjäägid ja katta teisalt hoone küttekulud. Linn vastas taotlusele eitavalt, sest tehas kuulub kaugküttepiirkonda. Praeguseks on teema siiski taas avatud.
Viis aastat tagasi vastu võetud määruses on ära määratud Võru linna kaugküttepiirkonnad, kus seda kütteliiki tuleks eelistada. Linnapea Anti Allase sõnul on määruses lähtutud eesmärgist tagada linnas puhas õhk ja vältida saastet. „Ja sellest, et kesklinna ei kerkiks üksikud väikesed korstnad,” lisas ta.
Siin on ära unustatud energia jäävuse seadus. Kui ehitada uus katlamaja, siis mingit kokkuhoidu ei tule. Wermo ca 5000 ruutu hoonet ei küta väikese rahaga.
ehh, naljaninad kõik siin koos.... minge mainori majanduskooli. täpselt sama jutt, kus meie piimamehed. taovad rusikaga vastu rinda , aga 600 tonni toorpiima läheb riigist igas kuus välja ja kui mingit rahvusvahelist äri vaja ajada siis on piimaköögid , mitte tootmisettevõtted. valio on ainus , mis hakkama saab , ülejäänud on statistid.
kui wermo käive ja töötajate arv püsivad samas suurusjärgus siis oma katel amortiseerub enne ära kui sealt üldse kunagi tulu saab. iseasi kui keikile soojust saab müüa või mingid puidukuivatid kõrval käima ajada ....
kaugküte pole ju 10 korda kallim ja nende numbrite juures, mis välja toodud polegi sellist vahet võimalik tekitada. tühipaljas heitmeluba ja selle vormistamine on pea sama kallis kui kolgi pakutud aasta kulud. Eks Kolk võiks käia Toftanis, mida ta samuti juhtinud on ning vaadata kuidas pelletitehas Toftanile sooja müüb ja Toftan peab seda kasulikuks. Ongi kasulik, jäid tegemata investeeringud mitteaktiivsesse energeetikasse, mis lisandväärtust ning konkurentsivõimet ei tõsta ning tehti hoopis Toftan2 . Kolkil oleks ka mõtekas mõelda hoopis Wermo seadmete investeerimisele ja siis pole vajadust 30 000 EURist rääkida , mis on iseenesest pisike raha.
miksmitte keelata ka eramajadel korstnad,,jäävad ju nemadki kaugkütte mõjusfääri?