Kainestuskambrist avastati mehe surnukeha

Politsei pidas kinni 63-aastase kainenemisel viibinud mehe, keda seni kogutud andmetele tuginedes on põhjust kahtlustada kambrikaaslase mõrvas.

Reedel, 6. juuli päeval kella 14 paiku avastas Tartu arestimaja töötaja, et ühes kainestuskambris lebab pikali 65-aastane joobes mees, kes ei kontakteeru. Kohale kutsutud meedikud püüdsid meest elustada, kuid paraku see tulemust ei andnud ning mees suri. Surma täpne põhjus selgitatakse kohtuarstliku ekspertiisi käigus.

Kainestuskambri turvakaamera salvestuse uurimisel selgitati, et esialgsetel andmetel lähenes 63-aastane mees kainestuskambris 65-aastasele lamavale mehele ja kägistas teda, kuni viimane ei suutnud vastupanu osutada. Politsei pidas 63-aastase mehe mõrvas kahtlustatavana kinni ning kohus võttis ta laupäeval Lõuna ringkonnaprokuratuuri taotlusel loal vahi alla.

Seni kogutud andmetel mehed ei tundnud teineteist ja nad toodi kainenemisele sama päeva lõuna paiku seoses erinevate vahejuhtumitega Tartu linnas ja maakonnas.

Tartu arestimaja juht Baldur Pilden sõnas, et rasked isikuvastased kuriteod arestimajas on väga erandlikud. „Kuriteole eelnevalt kontrollis korrapidaja antud kainestuskambrit viimati pooltund varem ning puudusid igasugused märgid, mis võinuks nii raske kuriteo peatsest aset leidmisest aimu anda,“ märkis ta.

Pilden kinnitas, et kainestatavate ja kinnipeetavate kontrollimiseks arestimajas on ranged reeglid ja neid järgitakse väga täpselt. „Kriminaalmenetlusega paralleelselt viiakse politseis läbi teenistuslik kontroll, mille käigus selgitatakse põhjalikult, kas ja kuidas oleks võimalik arestimajade turvameetmeid veelgi tõhustada nii, et edaspidi selliseid olukordi igal juhul vältida,“ ütles ta.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Tatjana Tamm esitas laupäeval Tartu maakohtule kuriteos kahtlustatava vahistamiseks taotluse, mille maakohus ka rahuldas. „Kuna arestimaja on rangelt kontrollitud keskkond, siis on teise inimese ründamine ja tapmine sellises keskkonnas väga tavatu. Selleks, et kahtlustatav ei saaks toime panna uut kuritegu, oli vältimatu ta kohtueelse uurimise ajaks vabadusest isoleerida,“ ütles Tamm ja lisas, et nii kuriteo motiiv kui täpsemad juhtumi asjaolud selgitatakse välja kriminaalmenetluse käigus.

Prokurör selgitas, et kuna kuritegu pandi senistel andmetel toime piinaval viisil, esitati mehele kahtlustus just mõrvas, mitte tapmises. Mõrva eest näeb karistusseadustik ette kaheksa- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistuse.

Kohtueelset menetlust viib läbi Lõuna prefektuur Lõuna Ringkonnaprokuratuuri juhtimisel.