Ühiskonnauuringute Instituudi viimasest küsitlustest selgub, et 72 protsenti vastajatest toetaks seda, kui kohalikel valimistel oleks valimisõigus ainult Eesti ja Euroopa Liidu kodanikel, kuid näiteks Vene ja Valgevene kodanikud valida ei saaks. 

Kolmandate riikide valimisõiguse teemal küsis uuringufirma Norstat, kas vastaja toetab ettepanekut, et kohalikel valimistel oleks valimisõigus ainult Eesti ja Euroopa Liidu kodanikel ning kolmandate riikide kodanikel valimisõigust ei oleks? Ühtlasi lisas küsitleja selgituse, et praegu saavad kohalikel valimistel hääletada kõik Eesti alalised elanikud sõltumata kodakondsusest ning riigikogu valimistel ainult Eesti kodanikud. 72 protsenti vastajatest ütles „jah“ või „pigem jah“, 22 protsenti „pigem ei“ või „ei“ ning kuuel protsendil puudus arvamus. 

Erakondliku eelistuse järgi on ettepaneku poolt 89 protsenti Reformierakonna, 88 protsenti Isamaa, 84 protsenti Eesti 200, 80 protsenti EKRE ja 62 protsenti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna toetajatest. Keskerakonna toetajatest on ettepaneku poolt 28 protsenti ja vastu 65 protsenti.

Eesti rahvusest vastajatest toetab ettepanekut 81 protsenti ning vastu on 13 protsebti. Muust rahvusest vastajatest toetab ettepanekut 26 protsenti ning vastu on 66 protsenti. 

Lisaks küsiti vastajatelt, nillise erakonna tegevus on vastaja arvates peamiselt takistanud kolmandate riikide kodanikelt valimisõiguse äravõtmist kohalikel valimistel? Valida oli võimalik kuue parlamendierakonna vahel ning kõike rohkem valiti Keskerakonda 24 protsendiga. Järgnesid Reformierakond 19 protsendiga, SDE 11 protsendiga, EKRE kaheksa protsendiga, Isamaa ühe protsendiga ning Eesti 200 0,4 protsendiga.

Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi kaasprofessor Martin Mölder ütles tulemusi kommenteerides, et kolmandate riikide kodanikke, ennekõike Venemaa kodanikke elab Eestis püsivalt umbes 70 000. "Kas nad peaksid saama Eesti riigi valitsemises osaleda läbi kohalikel valimistel hääletamise - see on kõneainet pakkunud juba mõnda aega ning on viimastel nädalatel uuesti päevakorda kerkinud. Valijaskond üldiselt ja enamus erakondi on selgelt selle poolt, et kolmandate riikide kodanikud ei peaks praeguses olukorras Eesti riigi valitsemises osalema. Samas on see ettepanek aga poliitiliselt takerdunud ning valijatele ei ole selge, kelle taga see protsess tegelikult seisab," märkis Mölder.  

“Erakondade tasandil toetavad seda kõik parlamendierakonnad peale Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatide, kellel on kahe peale kokku riigikogus 19 kohta. Seega isegi kui sellise muudatuse sisse viimine nõuaks näiteks põhiseaduse kiireloomulist muutmist, milleks on vaja nelja viiendiku riigikogu toetus, siis Keskerakond ja sotsiaaldemokraadid seda takistada ei saaks. Ja kuna valitsuses ainsana on selle idee vastased sotsid, siis on just nemad ilmselt selle elluviimise peamiseks takistuseks. Samas aga kirjutasid nad alla koalitsioonileppele, milles on kirjas, et Venemaa ja Valgevene kodanike valimisõigus kohalikel valimistel peatatakse,” lisas Mölder.

Mölderi sõnul valijaskond üldiselt toetab kolmandate riikide kodanikelt valimisõiguse ära võtmise ideed vägagi ülekaalukalt. "Toetus sellele on rohkem kui 70 protsenti. Ka sotsiaaldemokraatide toetajate hulgas on selle idee pooldajaid rohkem kui 60 protsenti. Siin on näha, et sotsid selles küsimuses oma valijaid ei esinda ning liiguvad nende soovidele vastu. Seda ei saa aga öelda Keskerakonna kohta, kes astub oma valijatega ühte sammu. Keskerakonna Eesti kodanikest toetajad on ainsad, kes kolmandate riikide kodanikelt valimisõiguse ära võtmist ei toeta,” ütles Mölder. 

Norstati küsitlus viidi läbi 20.-21. märtsini veebikeskkonnas 18-aastaste ning vanemate Eesti kodanike seas ja selles osales kokku 1002 vastajat.