Kevadpühad toovad kaasa aja perega, munade värvimise rõõmud ning esimesed aiatööd, samas saab terviseameti mürgistusteabekeskus igal aastal just sellel ajal tavapärasest enam murelikke telefonikõnesid.

Tihti helistatakse mürgistusinfotelefonile 16662 lihavõtete ajal juhtumitega, kus laps on suhu pannud või alla neelanud munade värvimiseks mõeldud värvainet.  “Näiteks helistas murelik ema, kelle laps sõi eelmisel päeval kommi pähe munade värvimiseks mõeldud rohelise tableti, mida lahustatakse vees. Öösel magas laps rahutult, ajas iiveldama ning hommikul oksendas,” kirjeldas Mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder ühte juhtumit. 

“Munavärve ei tasu liiast karta, sest valdavalt on need toiduvärvid ja maitsmine ei põhjusta ägedat mürgistust,” tõdes Oder.

Toiduvärvi alla neelamisel on põhiliseks tervisekaebuseks seedetrakti ja naha ärritus. Sellisel juhul tuleb lapse suu loputada ning pakkuda juua selleks, et värvi lahjendada. On võimalik, et lapsel tekib allergia värviaine suhtes.

“Kindlasti tasub hoiduda munade kaunistamisest muude, selleks mitte mõeldud ainetega – näiteks briljantrohelisega, mille erkroheline värvus on küll munavärvimiseks ahvatlev, kuid suhu, nahale või silma sattudes võib tekitada tugeva ärrituse,” tõi Oder välja ühe värvilise ohuallika. 

“Näiteks oli üheaastane laps saanud kätte pudeli briljantrohelisega ning seda endale suhu ja nahale ajanud. Infoliinile helistanud ema tundis muret, kas nüüd on mürgistus ja tuleb kohe EMO-sse joosta,” kirjeldas Oder ühte juhtumit.

Briljantroheline on piiritusepõhine lahus, mis ärritab limaskesti. Seetõttu tuleb aine juhusliku suhusattumise korral haiglasse tõttamise asemel suu ja nahk loputada, anda jahedamat jooki ja sööki ning jälgida lapse enesetunnet. 

Kevadpühade eel ja ajal tehakse tihti ka suurpuhastust ning algavad aiatööd, mille käigus kasutatakse erinevaid kemikaale. Sellisel juhul on oluline kanda kummikindaid, maski, kaitseprille ja vajaduse korral ka kaitseriietust. Toas kemikaale kasutades tuleb teha aknad lahti ja tagada ruumides korralik õhuvahetus. Kemikaale kasutades tuleb põhjalikult uurida ka toote pakendil olevat kasutusjuhendit, samuti tasub otsida pakendilt üles aine ohtlikkusest märku andev ohumärgis ehk piktogramm. 

Mürgistuse või selle kahtluse korral tasub julgelt helistada infonumbrile 16662. ”Mürgistusinfoliinile helistades saab murelik helistaja selgust olukorra ohtlikkusest või ka asjatust kartusest, mistõttu pöördutakse haiglasse vähem,“ selgitas Oder ja soovitas mürgistusinfonumbri 16662 telefoni salvestada, et see oleks vajadusel kiirelt leitav. 

Helistamine on anonüümne ning nõuandeliin on avatud ööpäev läbi. Kõnedele vastavad pikaajalise töökogemuse ja mürgistusvaldkonna eriõppega õed ja arstid, kes hindavad olukorra ohtlikkust ning annavad õiged juhised esmaabiks ja edasiseks tegevuseks. Nõu saab küsida nii eesti, vene kui ka inglise keeles. Rohkem saab mürgistusriskidest lugeda mürgistusteabekeskuse kodulehelt www.16662.ee.