Öeldakse, et töö pole jänes, mis eest ära jookseb. Eilse Võru töömessi kogemuse põhjal võib öelda, et ka töötuks jäämist ei maksa peljata – see võib aidata keerata elus uue lehekülje ja anda võimaluse hakata iseenda peremeheks. Hea näide töötuks jäämise eeliste kohta on Rõuges tegutseva Mäetalu sepa Ahti Linnu kogemus. Esialgu oli tal raske end töötuna arvele võtta, aga nüüd Ahti tehtud otsust ei kahetse. Töötukassa kaudu sai ta koolitusi, teha äriplaani, sai ka stardiraha ja nüüd on mees niikaugel, et käib ise rääkimas ettevõtjaks olemise eelistest, sest temast endast on saanud tööandja. See on suur samm edasi, kui arvestada, et kõigest viis aastat tagasi Soomest ehituselt töötuna naastes oli ta paljas kui püksinööp.

Eilne töömess oli ühtlasi hea näide, et töötukassa ei tegele ainult töötuskindlustuse kogumise ja töötu abiraha maksmisega. Selle kõrval on märksa olulisem osa inimestele uue töökoha leidmine. Praegusi Eesti olusid arvestades, kus häid töökohti pole just jalaga segada ning paljud tööandjad asuvad suuremates keskustes, on üks võimalusi enese arendamiseks ja oma elu edendamiseks ettevõtlusega alustamine. Töömessi kogemuse põhjal võib öelda, et Võrumaal napib nii häid töökohti kui ka häid töötajaid. Headest töötajatest on eriti suur puudus, mistõttu näiteks AS Danpower Eesti on otsinud saksakeelseid klienditeenindajaid Tartust ja Tallinnast. Palk on Saksa taustaga ettevõttes hea – ligi 1000 eurot kuus. See on teadaolevalt kõige suurem sissetulek, mida Võru ettevõtjad on üldse välja reklaaminud. Võrdluseks, Võru kaubandusettevõtete teenindajate palganumber jääb miinimumpalga, 400 euro piirile.

Teine trend, mis tööturul silma hakkab, on inimeste soov tegeleda sellega, mis tõeliselt meeldib ja hingele rahuldust pakub. Selline unistuste täitmise suundumus hakkab tasapisi Eestist lahkunud inimesi tagasi tooma ja numbrid näitavadki, et vähemalt Eestist lahkumise tuhin hakkab mööda saama. Elu näitab, et pole siin Eestis kokkuvõttes hullu midagi.