MISSO VALD  • Misso valla rahvaarvu ja selle langevat trendi arvestades võiks arvata, et selles omavalitsuses on juba kõik kõigele käega löönud ning võistlus käib mitte edusammude, vaid selle nimel, et mitte jääda viimaseks tule kustutajaks, aga tegelikkus on hoopis vastupidine. Niisugust optimismi kui Misso vallas ei kohta isegi Võrumaa edukaimas omavalitsuses Võru linnas.

Misso vallavanem Lembit Sikk tõmbab uusi kavandatavaid projekte lauale nagu varrukast jäneseid. Kõigepealt on kavas remontida üks maja Riia–Pihkva maantee ääres, mis asub veidi maad vallamajast Riia poole, ja sinna rajada Misso maaelukeskus. Keskuse teisele korrusele tulevad kolm korterit: ühe-, kahe- ja kolmetoaline puhkudeks, kui mõni uus valla töötaja vajab elamispinda. Allkorrusele tuleb müügisaal, kus kaubeldakse omatoodetud mahetoodetega, samasse on kavandatud toodete tootmiseks nõuetekohane köök.

Maaelukeskus läheb maksma 490 000 eurot ja sellest 416 000 on ette nähtud toetusena maakonna konkurentsivõime tõstmise kavas. Keskust hakkab tulevikus haldama MTÜ Tule Maale ja selle juhtimise võtab üle Tule Maale tegevjuht.

Teine suurem eesootav projekt on vee- ja kanalisatsioonisüsteemi ehituse kolmas etapp, mis hõlmab biotiikide ehitust. Selleks taotletakse raha keskkonnainvesteeringute keskuselt.

Kolmas suur asi on uus 60kohaline üldhooldekodu, mis on kavas rajada senise hooldekodu asemele. Tegemist on kaasaegse niinimetatud nullenergiahoonega, kus kasutatakse nii maa- kui ka päiksekütet. Uue hooldekodu ehituse põhjus on, et praegu kasutusel olevat vana sovhoosi kontorihoonet pole kitsaste koridoride tõttu enam võimalik kaasaja nõuetele vastavaks ümber ehitada. Vana hoone on kavas lammutada ja selle taha rajada täiesti uus hoone. Nullenergia võimaldab viia valla kulud hooldekodu hoonega nulli, nii et pole enam vaja kütte eest juurde maksta. Praegu on hooldekodust olemas vaid eskiis, edasi hakatakse otsima rahastajat. Unistus on saada esialgu hoone projekteerimiseks raha Setomaa arenguprogrammist.

Neljas suur projekt on Misso valla jaoks tööstusala, mille detailplaneering on kehtestatud ja mida on peetud Võrumaa kuue kavandatava tööstusala hulgas kõige perspektiivikamaks. Praegu tegeleb tööstusalade loomisega Võru maavalitsus, kavas on sihtasutuse loomine, et hakata otsima võimalusi taristu väljaehitamiseks. Vallavanem Lembit Sikk tunnistab, et huvi on tööstusala vastu juba tuntud, aga planeeritava ala miinus on, et seal pole suurema tööstuse jaoks vajalikku elektrivõimsust. Vaja oleks uuendada Ruusmäe alajaam ja sealt tuua maa-aluse kaabliga kõrgepingeliin. Esimeses etapis rajatakse tööstusalale puurkaev, kanalisatsioon ja valgustus.

Viies suurem ettevõtmine on valla jaoks vallakeskuse maaküttele üleviimine. Praegu köetakse vallakeskust gaasiga, aga energiajulgeoleku huvides oleks hea, kui kasutataks kohalikku kütet. Gaas võib olla lisaks, aga vallakeskust ei saa jätta gaasist sõltuvusse. Vallakeskuse maaküttele üleviimiseks on tehtud taotlus Setomaa arenguprogrammile ligi 30 000 euro saamiseks.

Vallavanema sõnul on unistus jätkata koostööd koos Pihkva oblasti Strugi Krasnõje omavalitsusega, et Eesti-Vene programmist taotleda toetust vallakeskuse ventilatsiooni ja küttesüsteemi ehituseks ning elektrisüsteemi uuendamiseks. Praeguste nõuete kohaselt ei tohi avalikel hoonetel enam alumiiniumist elektrijuhtmeid olla.

Kuues suurem asi on Misso vabatahtlike päästjate hoone uuendamine, nii et hoonesse mahuks allkorrusele päästeauto ja ülakorrusel oleks tööruumid.

Vallavanema jaoks on murelaps Riia–Pihkva maantee, mis on hakanud lagunema, aga riik pole teehoiukavas ette näinud Eestisse jääva Murati–Luhamaa lõigu remonti kuni aastani 2020. Teema on vallavanem korduvalt üles tõstnud, aga asi nõuab poliitilist otsust. Varasemas kavas oli ette nähtud, et teetööd peavad olema tehtud 2005. aastaks, aga see lõik on pidevalt kavast välja võetud.

Lisaks on Misso vald taotlenud Misso aleviku piires 2100 meetri pikkuse kergliiklustee rajamist, aga seni pole positiivset vastust saadud.

Vallavanem on nõus, et praeguse Vene olukorraga seoses pole ehk mõtet Riia–Pihkva teed korda teha, aga kuivõrd maailmas pole ükski asi igavene, siis peab selleks õigeks hetkeks tööd ära tegema. Kui vaadata ajas 15-20 aastat ette, siis on selge, et alles jäävad nii Pihkva linn kui ka Vene riik ja kui taristu on valmis, siis on võimalik seda võimaluste avanedes kohe kasutama hakata.