Praegu pole küll mingit põhjust kahelda, kas Urvastest saab lisaks maakondliku konkursi võidule Eesti parima küla konkursi võitja. Nii nagu tunnistas maakondliku külakonkursi eestvedaja Aado Kuhlap, pole Urvaste eelis mitte niivõrd sealsed vaatamisväärsused, vaid just inimesed, tänu kellele on pandud algus kamatootmisele, mis on teinud Võrumaa kuulsaks üle terve Eesti. Olgem ausad, Suure Munamäe kõrval on Urvaste kama teine tähtis sümbol, mis Võrumaad üle kogu Eesti tutvustab.

Kamatootmine on hea näide, kuidas pealtnäha mitte millestki, inimeste entusiasmi ja õhina toel on võimalik suur asi ära teha. Õhinapõhiselt käib asi praegugi: kuigi kamategemisega on ametis vaid kolm inimest, tegeleb selle toote reklaamimisega kordades rohkem inimesi. Nii pole vaja turundusele suurt raha kulutada: seda saab teha inimestega vahetult kohtudes või kaasaegsete suhtlusvõrgustike kaudu. Hea võimalus on olnud kama pakkuda laatadel, millest Võrumaal puudust ei ole. Kama ise sündis samuti laada käigus – kui oli vaja mõelda midagi välja urbanipäeva laada loterii tarbeks.

Kama puhul on tähtis loomulikult toode ise. Sellel on „päris” maitse, see on täiesti mahe nagu Taarapõllu talu moosid, valmib käsitsi. Urvaste kama edu puhul mängib kindlasti rolli noorte eesti neidude higi, mis selle tootega tasuta kaasa tuleb. Sellist asja ei kohta praeguses maailmas just iga päev, kuna suurtööstuses on toidu tootmisprotsess pisiasjadeni automatiseeritud ja tarbijal on praktiliselt võimatu lõpuks kindlaks teha, kust üks või teine koostisosa pärineb. Urvaste kama puhul on kõik avalik: rukis ja oder tuleb Väike-Roosu talust, uba Evar Saarelt, kaer Zerna talust ning hernes Ridalast Läänemaalt.

Lõppu olgu lisatud veel Urvaste vaatamisväärsused: Eesti jämedaim Tamme-Lauri tamm (jäädvustatud Eesti kümnekroonisel), 600aastane Püha Urbanuse (Urvaste) kirik ning Pokumaa – Urvastest pärit kunstniku ja kirjaniku Edgar Valteri mõtete järgi teostatud looduse tundmaõppimise maailm!