Homme on see päev, kui Kandlesse tulevad perekonnad kokku, et tähistada emadepäeva.

Emadepäev kuulub nende pühade hulka, mida on hakatud tähistama 20. sajandil. Päev on koguni nii uus, et on lausa teada, millal seda Eestis esimest korda tähistati, kes selle populaarsusele kaasa aitasid ja miks nad seda tegid. Päeva sõnumiks on, et lapsed ja abikaasad tänavad emasid-vanaemasid laste kasvatamise eest. Esimest korda korraldas oma ema auks Udernas 1922. aasta suvel piduliku emadepäeva Helmi Mäelo, Eesti tuntumaid karskustegelasi. Eeskuju sai ta Viiburis nähtud pidustustelt. Emadepäeva korraldades mõtles ta oma lasterikkale emale, keda selle tõttu sugugi kõrgelt ei hinnatud: „Ma ei julge kinnitada, kuivõrd üldine see oli, kuid Udernas valitses lasterohkust halvustav meeleolu. Suurt lastekarja peeti vaesuse ja rumaluse märgiks. Jõukamatel ja targematel oli hoopis vähem lapsi.” Nii räägib killuke ajaloost ja seda tasub meeles pidada.

Eks meilgi ole lapsi vähemaks jäänud ja lasterohkeid peresid hoopis napib. Seda enam väärivad tunnustust need emad, kes on julgenud üle kahe lapse sünnitada ning kelle peres on lausa viis-kuus või enam põngerjat kasvamas. Omaette väärivad tunnustamist aga need pered, kus oma lastele lisaks kasvavad veel ka kasulapsed. Sõnad on liiga lihtsad, et sellistele peredele lihtsalt aitäh öelda. Las teeb seda aeg, sest ainult aeg annab arutust, tunnustust ja näitab tulemusi!
Käisime mõned päevad tagasi külas tänavu Võrumaa aasta ema tiitli pälvinud Inge Järvpõllul ja tema suurel lasteperel. Omi lapsi on Inge ja Toomase peres viis, kasulapsi kuus. Tõsi, kolm omadest ja üks kasulaps on juba kodunt välja lennanud, kuid enamik on kodus ning vajab päevast päeva hoolt. Ehk ei märka kõrvalseisja, kui palju aega lapsed võtavad … Kui palju aega võtab üks laps, mis siis veel nii paljust rääkida … Ja kui suur peab olema andumus hoolitseda kasulaste eest, vahet tegemata omade ning võõraste vahel …

Emast on palju-palju kirjutatud, on luuletatud, on lauldud ja ikka tundub, et jääb väheks. Ehk annavad luuletaja Erika Esopi kirjutatud read julgust ema kaela hakata ja tema kõrva sosistada need ilusad luuleread:

… Meil kõigil on paik, üks päikeselaik, üks soe ja üks mõnus, kus kullaseid sõnu on jagamas memm, üksainuke memm …