Menu

.      

Meremäe vald – inspiratsiooniallikas loomemajandusega tegelevatele inimestele

Meremäe vallavanem Rein Järvelill. Foto: FOTOSFERA / ANDREI JAVNAŠAN

VALLAELU • Meremäe vald on veidi üle tuhande elanikuga väikevald Eestimaa alguses Venemaa piiri ääres. Ajalooliselt ja kultuuriliselt on meil väga tihedad sidemed Petseri rajooniga ehk siis endise Petseri maakonnaga. Ühtepidi tulenevad sellest paljud meie probleemid ja teisest küljest on see andnud meile väga suure eelise. Meremäe vald on sisuliselt multikultuurne vald, kus elavad eestlased, setud ja venelased koos oma eripära, pühade ja traditsioonidega. See kõik rikastab meid ja teeb elu põnevaks. Samas, olles üks osa ajaloolisest Setumaast, on meil millega eristuda ning me suudame endale ja oma külalistele pakkuda elamust, mis teeb meie valla väärtuslikuks ja eriliseks.

2015. aasta oli selles mõistes veelgi erilisem. Meie suuruselt teine küla Obinitsa oma 160 elanikuga oli 25 miljonit inimest ühendava soome-ugri maailma kultuuripealinn. Kogu kultuuripealinna ürituste raames toimus Setumaal üle 60 kultuurisündmuse, piirkonda külastas üle 25 000 kultuurihuvilise. Kultuuripealinnaks olemine ei tulnud tühjale kohale, Obinitsa ongi olnud meie vallas Setu kultuuri elushoidmise ja edendamise keskpunkt oma muuseumi, seltsimaja ja galeriidega.

Aastaid on Meremäe vald kuulunud Eestimaa mõistes erilisse piirkondlikku ülemaakondlikku valdade liitu – Setomaa Valdade Liitu. Valla areng on väga suures osas tuginenud Setumaa valdade koostööle ehk siis ülepiirilisele koostööle. See koostöö ei ole seisnenud ainult tegevustes Võrumaal ja Põlvamaal asuvate omavalitsuste vahel, vaid ka meiega ühist kultuuriruumi omavate Petseri rajooni kultuuriühingute ja omavalitsuste vahel. Sellise koostöö viljad kujundavad praegu Meremäe valla arenguid. Ühise tegutsemisega on loodud käsitöökogu, turismi katusorganisatsioon, lamba- ja marjakasvatajate ühistud, ühine energiaarendus, ühine ajaleht Setomaa. Korraldatakse ühiseid suurüritusi nagu kuningriigi päev jne. Just inimeste omaalgatus ja koostöö kultuuri- ja majanduse valdkonnas loovad praegust Meremäe valla nägu ja mainet.

Meremäe vald on nüüd jõudnud teelahkmele nagu enamus Eestimaa omavalitsustest. Haldusreformi käigus tuleb otsustada, kuidas ja kellega koos edasi minna. Meie multikultuursuse ja mitme suurema haldusjaotuse piiril asumise tõttu pole see teevalik kuigi lihtne, volikogus selget üksmeelt ei ole. Otsuseid tuleb aga langetada ja teha selline otsus, mis vastaks enamiku meremäelaste huvidele. Olen kindel, et me ei tohi oma otsust tehes unustada meie kohustust alal hoida oma kultuuriallikaid. Kui pärast haldusreformi ei jää enam alles ühtegi omavalitsust, kes võiks ennast pidada Setumaa omavalitsuseks, siis see on kindlasti valus hoop ühe rahvakillu kultuurilise omapära säilimisele. Isegi Vabariigi Valitsuse tasandil on ette nähtud haldusreformi erisused sellistele piirkondadele. Neile ei kehti enam nõue, et uues omavalitsuses peaks olema vähemalt 5000 elaniku.

Lõpetuseks tahan väljendada oma usku Meremäe valla tulevikku. Loodan, et realiseerub valla arengukavas sõnastatud visioon, et nooreneva rahvastikuga Meremäe vald on integreeritud teiste valdadega ühtseks majandus- ja kultuuriareaaliks ning suuremas jaos mahepõllumajandust viljelev piirkond. Turvaline elukeskkond, kaunis loodus ja elujõuline pärimuskultuur on inspiratsiooniks loomemajandusega tegelevatele inimestele.

20 PÄEVA ENIMLOETUD