Maale elama liikumine on saanud uue argumendi, sest nii hea hinnaga kui praegu pole Lõuna-Eestis veel kunagi saanud osta omale kinnisvara.

Vanad ajaloolised talukohad on saadaval juba isegi 1000 euro eest ning ajalooline Lepistu kool koos kõrvalhoone ja 3,1 ha kinnistuga on müügis sisuliselt poolmuidu, 25 000 euroga.

Soodsad hinnad Lõuna-Eestis pole äratanud tähelepanu mitte üksnes Eestis, vaid kogu maailmas, näiteks Saksamaal, kust tuleb viimasel ajal ridamisi huvilisi ja ostjaid. Paljudel sakslastel on juured vanal Liivimaal ja praegu on õige aeg omale Eestis midagi soetada.

Paradoksaalsel kombel on Eestis põlisasukad eestlased need, kes jätavad kasutamata võimaluse omale soodsalt vara soetada ja põgenevad oma ajalooliselt kodumaalt, et maksta Soomes ühes kuus korteri eest üüri 1000 eurot, samas kui nad saaksid selle summa eest osta omale terve korteri Antsla vallas.

Lõuna-Eestis vara soetamine on praegu majanduslikult eriti põhjendatud, sest vara ei jää odavaks igavesti, nii nagu ei püsinud igavesti buumi ajal lakke kruvitud hinnad. On hämmastav, et buumi ajal maksti Võru linnas korteri eest ligi miljon krooni ehk 600 000 eurot, samas kui praegu ei ole inimesed nõus isegi maja eest 25 000 eurot välja käima. Selle asemel panevad inimesed oma vara poolmuidu müüki ning lähevad ära Soome, kus kogu nende sissetulek kulub üüri maksmise ja toidu peale.

Vara poolmuidu müümist ja Eestist lahkumist põhjendatakse väitega, et Eestis pole töökohti. Samas pole olnud kuulda inimeste nõudmisi, et valitsus tegeleks töökohtade loomisega. Eesti valitsuse põhiülesanne on oma rahvale elamisväärsete tingimuste, kaasa arvatud töökohtade loomine. Loomulikult ei loo valitsus töökohti ise, vaid loob töökohtade tekkeks soodsad tingimused, näiteks vähendab makse. Kui valitsus oma ülesandega hakkama ei saa, siis tuleb ta tagasi kutsuda ja valida uued inimesed, kes saavad ülesandega hakkama. Eesti kõrgeim võim on rahvas ja rahvas ei saa nõutult pealt vaadata, kuidas maa inimestest tühjaks jookseb.