Hambaharja evolutsioon: kuidas sai ühest puupulgast ülimoodne elektriline hambapuhastusvahend?

Hammaste puhastamine on meie igapäevaelu lahutamatu osa. Juba väga varajases eas saame teada, mis on hambahari ja mis on selle otstarve. Ometigi pole meie igapäevase hügieenivahendi põhimõte läbi sajandite oluliselt muutunud.

Aastasadu kasutati hambaharjana pulka, mille ühte otsa oli kinnitatud seaharjased, suled või oli ots lihtsalt lõhutud, et see oleks haruline. Väidetavalt puhastas enamik eurooplasi hambaid vaid rätiga. Üksnes juhul, kui tagumiste hammasteni oli vaja küündida, võeti appi pulk. Algsed suu kasimise vahendid kujutasid endast vaid pulka ja harja ning tänapäevalgi on hambahari ajas väga vähe muutunud. 

Pulk ja hari

Esimese tõelise hambaharja leiutas 1770. aastal mässu õhutamise eest vangistatud inglise ettevõtja William Addis. Tegemist oli luutükiga, millele olid väikesed augud sisse puuritud ning kimpu seotud lehma sabakarvad harjasteks külge liimitud. Kuigi harja kasutati materjalina pikka aega karme kaelaharjaseid, hobusejõhve, sulgi kui ka karukarvu, ei olnud need täiuslikud, kuna pudenesid kergesti ning tüli tekitasid ka harjakarvades pesitsevad bakterid. Probleemi lahendas esimene nailonhari, mille valmistas DuPont 1938. aastal.

Appi võeti elekter

Vaid veidi hiljem, 1939. aastal jõudis Šveitsis müügilettidele elektrihambahari, mis tarbis otse seinast vahelduvvoolu, olles vannitoa niiskes keskkonnas pigem ohtlik. NiCd akud tõid elektrihambaharjale juhtmevabaduse, ent olid kehvapoolsed, sest tühjenesid kiiresti. Võrreldes tolle ajaga on tänapäevastel elektrihambaharjade tehnoloogial topelt laadimissüsteem, mis võimaldab hambaharja igale poole kaasa võtta. Erinevad tootjad pakuvad erineva laadimissüsteemiga elektrilisi suupuhastusvahendeid, alates patareidel põhinevatest hambaharjadest kuni laetava reisivutlariga mugavale süsteemile, mis ühendub arvuti USB-porti või seinakontakti, lisaks on olemas ka spetsiaalne laadimisklaas, mida saab kasutada ka suu loputamiseks.

Hambahari kui desinfitsaator ja valgendaja

Hammaste valgendamine on ammusest ajast olnud suur trend. Kui vanasti kasteti hambapesurätte kriidilahuse sisse, et paremat tulemust saada, siis nüüd piisab meile vaid õigesti valitud hambaharjast ja hambapastast.

Suuhügienistid soovitavad efektiivse hammastehoolduse tagamiseks eelistada võimalusel elektrilist hambaharja, mille funktsionaalsused tagavad parema suuhügieeni. Sama kinnitab ka elektriliste hambaharjade tootja Philips Sonicare’i Eesti esindaja Karmo Sahtel, kelle sõnul näitavad erinevad eksperimendid, et juba ühe nädalaga on elektrihambaharjaga pestes tunda olulist vahet hammaste puhtuses. Kuna elektrihambahari teeb kahe minutiga rohkem liigutusi kui käsihambahari ühe kuuga, suudab see tõhusamalt eemaldada hammastelt kattu kui tavapärane hamabahari. “Kui käsihambaharja valikul tasuks eelistada pehmete harjaste ja lühikese peaga hambaharja, mis ei kahjusta hambaemaili, siis uuemate elektriliste hambaharjade vahel valides tasub jälgida nii funktsioone kui ka seda, millise puhastusvõimega on harjased – innovaatilisematel toodetel on valgendava toimega teemandikujulised keskmise jäikusega harjased, mis eemaldavad hammastelt efektiivselt kuid õrnalt kattu, milleni tavaline käsihari ei pruugi jõuda,” tõi Philips Sonicare’I Eesti esindaja esile uusimate toodete eeliseid.

Hambaarstid soovitavad hambaid pesta vähemalt kaks korda päevas ja iga kord vähemalt 2-3 minutit. Moodsamatel elektrilistel hambaharjamudelitel on lausa smartimer’id, näiteks praegu poodidest leitaval kõige innovaatilisemal Sonicare’i elektrilisel hambaharjal on kahe minuti taimer, mis aitab kinni pidada hambaarsti soovitatud harjamisajast, lisaks näitab hari, kas hambaharja surve hammastele on piisav või liiga tugev.