Menu

GALERII JA VIDEO Kaja Kallas sai Riigikogu toetuse valitsuse moodustamiseks

  • Kirjutas BNS

FOTOD: Erik Peinar

Riigikogu andis tänasel istungil peaministrikandidaat Kaja Kallasele volituse valitsuse moodustamiseks. Kallast toetas 70  saadikut, vastu oli 30 saadikut.

Kallas tõi oma kõnes esile uue valitsuse tegevuse tähtsamad suunad. Programmis on sõnastatud Eesti väljakutsed, mille elluviimisest lähtuvad kõik valitsuse tegevused.

„Minu jaoks ei ole valikut, mida teha. Tahan anda endast kõik, et Eestis oleks inimestel hea elada. Hea mõelda, hea töötada, hea õppida, hea lapsi kasvatada, hea nautida meie kaunist loodust. Tahan näha Eestit taas naeratamas, mitte kulm kipras ja rusikas taskus nurka tõmbumas. Tahan näha Eestit, mis on valla uutele ideedele ja huvitavatele arvamustele. Eestit, mis liigub tulevikku julge, avara ja targa pilguga,“ ütles Kallas. Ta märkis, et see on COVID-19, mis on praegu pea kõikide valitsuste prioriteediks. Tervisekriis. Isegi kõige suletumad riigid pole pääsenud surmavast viirusest. Tervisekriis on andnud valusa löögi nii majandusele kui ühiskonnale tervikuna. Ka Eestis.

Kallas rõhutas, et COVID-19 teine laine on absoluutselt esimene asi, millega uus valitsus koheselt tegelema hakkab. Viimased nakatumisnäitajad on küll stabiliseerumas, aga oht ei ole sugugi kadunud. „Meie eesmärgiks on hoida Eesti nii lahti kui võimalik, et inimesed saaksid käia tööl, lapsed  koolis ja jätkuks ka majandustegevus,“ selgitas Kallas. Ta lisas, et saaksime ühiskonna avada ilma, et kaotaksime inimelusid ja riskiksime meditsiinisüsteemi kokkuvarisemisega, selleks on teadlaste sõnul ainult üks tee. See on kriitilise hulga Eesti inimeste vaktsineerimine.

„Ma tahan kriisi lahendamisel tunnustada ka meie eelmist valitsust. Jah, on palju asju, mida meie oleks teinud teistmoodi ja millele me oleme opositsioonist tähelepanu juhtinud. Ent suures plaanis on Eesti läinud õiget teed. Ma arvan, et tänaseks on kõik poliitilised jõud aru saanud, et sellest kriisist ei juhi meid välja poliitilised viroloogid, vaid ikka päris teadlased.“ Kallas tänas kõiki häid Eesti inimesi, kes on oma kaasteeliste tervise nimel teinud palju ohverdusi.

Kaja Kallas peatus ka väärtuste kriisil. „Kuid miks me peame oma vaateid esitades teist inimest solvama, mõnitama? Miks meil on nii palju viha üksteise vastu? Kuhu on kadunud väärikus?“

„Kõige halvem, mida ühe valitsuse liige võib Eestile teha, on ise provotseerida ja eskaleerida konflikte. Uus valitsuskabinet seda kindlasti ei tee. Me ei jaga ühiskonda põhimõttel „meie“ ja „nemad“. Ka „nemad“ on meie inimesed,“ toonitas Kallas.

Kallas käsitles süvenevat majanduskriisi ja sellest tulenevat vaimse tervise kriisi. Seetõttu teeb uus valitsus pingutusi majanduse maksimaalseks võimalikuks käigus hoidmiseks ja piirangute alla jäänud sektorite taas käivitamiseks. Siin on abiks Euroopa Liidu toetused, kuid me peame neid väga targalt kasutama. Raha ärakulutamine ei saa olla eesmärgiks omaette.

„Peame võitlema selle eest, et inimestele, kaupadele ja teenustele oleks jälle tagatud vaba liikumine. Et Eestisse tuleks investeeringuid ning olemasolevad ettevõtted näeksid võimalusi oma tegevust siin laiendada. Peame taastama Eesti hea maine ettevõtlus-sõbraliku maana,“ rõhutas Kallas. Ta selgitas, et see kriis on meile andnud võimaluse korraldada tööd paindlikumalt, ka seadused peaksid paindlikkust senisest rohkem soosima. Kaugtöö vajadustega peab kaasas käima ka taristu. Kahjuks on kaugemates Eestimaa paikades töötamine takistatud kehva internetiühenduse tõttu. Lõppeks ei ole see üksnes tööhõive küsimus - see on elementaarsete elutingimuste küsimus. „Seetõttu investeerime Euroopa Liidu raha kiirete internetiühenduste väljaehitamiseks kõikidesse Eestimaa paikadesse,“ ütles Kallas.

Peaministrikandidaat kõneles ka korruptsioonikriisist. „Kokkulepitud reeglitest tuleb kinni pidada. Õigusriigis ei tohi otsused sündida salaraha mõjutusel. Kui selles vallas järele anda, hävitaks see mitte ainult ühe erakonna või valitsuse, vaid kogu riigi usaldusväärsuse tema kodanike silmis.“  Ta rõhutas: „Uus valitsus tahab olla järjekindlam, samas arvan, et reeglid, millega reguleerida erakondade rahastamist või parlamendi enda tööd, peaksid olema kehtestatud erakonnaülesel põhimõttel või vähemalt kvalifitseeritud enamuse toel.“

Kallas tõi esile ka Eesti rahvusvahelise maine kriisi. Tema sõnul ei ole see kellegi pahatahtlik väljamõeldis ega kujutelm.  Inimesed, kes esindavad meie riiki välismaal, on seda viimastel aastatel igapäevaselt kogenud. „Me tahame elada tulevikku vaatavas riigis, millega arvestatakse nii Euroopas kui maailma areenil. See oli ju ka meie ühine eesmärk nii iseseisvumisel kui ka iseseisvumise taastamisel – jääda eestlasteks, aga olla ka eurooplased.“

Kallas ütles rääkides tõekriisist, et elame ajastul, kus valed levivad kiiresti ja kaugele. „Tänapäevases infoühiskonnas on valesid avaldada kordades lihtsam ja nende levikut takistada peaaegu võimatu. Hirmutamise eesmärki teenivate valedega on juba jõutud üle ujutada ka alles ametisse astuva valitsuse kavatsused. Valed maksude tõusust, immigrantide massilisest sissevoolust, riiklikust homondusest, jne.,“ ütles Kallas. Inimesed ei tea enam, mida uskuda ja mida mitte. See seab omakorda löögi alla otsuste usutavuse rahva silmis. Seetõttu oleme võtnud eesmärgiks kõikides valdkondades kaasata teadlasi ja eksperte. Ent samavõrd peab ka valitsus olema oma otsuste selgitamisel veenev ja avatud, ütles ta. 

Kallase sõnul oleme küll kriisiolukorras, kuid taibuka tegutsemise korral võime kriisist kujundada tuleviku väetise. „Kriis võimaldab meil panustada rohkem Eesti digiriiki, lihtsustada  inimeste ja ettevõtete suhtlemist riigiga. Samuti on kriis õige aeg meie tööstuse puhtamaks ja rohelisemaks muutmisel. Niiöelda targemad töökohad annavad ka võimaluse maksta inimestele rohkem palka. Erilist tähelepanu pöörame Ida-Virumaale, kuhu tuleb kaasata selliseid investeeringuid, mis vajavad sarnaste oskustega inimesi. Ida-Virumaal on nad olemas.“

Kallas märkis, et kõige eeltoodu realiseerimiseks on vaja raha, aga rahaga on riigieelarves seis pehmelt öeldes keeruline. „Me ei saa lõputult üle võimaluste elada, mistõttu tulude ja kulude tasakaalu saamine muutub ühel hetkel vältimatuks kohustuseks. Anname endale aru, et see ei saa juhtuda üleöö.“

Kallas ütles oma esinemise lõpus: „Mis on minu oluliseks eeliseks eelkäija Jüri Ratase ees? Ei, mitte see, et ma olen naine. Ega ka see, et pooled ministrid on naised. Eeliseks on see, et mul on parem koalitsioonipartner ja selle võrra jääb mulle enam aega ja energiat pühenduda riigi teenimisele.“

Peaministrikandidaat vastas Riigikogu liikmete arvukatele küsimustele.

Vabas mikrofonis võtsid sõna Mart Helme, Peeter Ernits ja Kalle Grünthal.

Istung lõppes kell 18.18.

FOTOD: Erik Peinar, Riigikogu

Kaja-Kallas-ja-Juri-Ratas-24
Kaja-Kallas-ja-Juri-Ratas-23
Kaja-Kallas-ja-Juri-Ratas-22
Kaja-Kallas-ja-Juri-Ratas-19
Kaja-Kallas-ja-Juri-Ratas-20
Kaja-Kallas-ja-Juri-Ratas-18
Kaja-Kallas-ja-Juri-Ratas-17
Kaja-Kallas-ja-Juri-Ratas-16
Kaja-Kallas-ja-Juri-Ratas-15
Kaja-Kallas-ja-Juri-Ratas-14
Kaja-Kallas-ja-Juri-Ratas-13
Kaja-Kallas-ja-Juri-Ratas-12
Kaja-Kallas-ja-Juri-Ratas-11
Kaja-Kallas-ja-Juri-Ratas-10
Kaja-Kallas-ja-Juri-Ratas-9
Kaja-Kallas-ja-Juri-Ratas-7
Kaja-Kallas-ja-Juri-Ratas-5
Kaja-Kallas-ja-Juri-Ratas-4
Kaja-Kallas-ja-Juri-Ratas-3
Kaja-Kallas-ja-Juri-Ratas-1
Kaja-Kallas-ja-Juri-Ratas-2

LOE VEEL

LOE VEEL

15 PÄEVA ENIMLOETUD