Eesti Loto kasumi langusest: üldine keskkond oli pigem negatiivne

Eesti Loto puhaskasum eelmisel aastal oli 12,4 miljonit eurot, mis on ligi 2,1 miljonit eurot väiksem kui aasta varem ning riigifirma hinnangul mõjutasid tulemusi jätkuv majanduslangus ja euribori kõrge tase, kirjutab Postimees.

Lotofirma müügitulu aastaga veidi kasvas. 2023. aastal teeniti 88 miljonit, aasta varem 86,5 miljonit, selgub ettevõtte majandusaasta aruandest.

Kogu kasum maksti dividendina välja Eesti riigile, kes on firma ainuomanik. See on Eesti Loto puhul tavapärane, sest jaotamata kasumit ei olnud firmal ka varasemast ajast. Firma juht ja ainuke juhatuse liige on Riina Roosipuu.

Majandusaasta aruandes kirjeldab firma esindaja, et 2023. aasta möödus nende jaoks keerulises keskkonnas. "Üldine tegevuskeskkond oli 2023. aastal AS Eesti Loto jaoks pigem negatiivne. Eesti majandus oli jätkuvas languses. Keskmise brutopalga kasv küll ületas hinnatõusu, kuid samas kasvas töötuse määr ning tarbimisvõimet pärssis ka euribori jätkuvalt kõrge tase. Madala kindlustunde tõttu hakkasid eratarbijad tarbimiskulutusi piirama," seisab aruandes.

Dokumendis tuuakse välja, kui suur tulu firma käibest moodustavad klassikaline ja kiirloterii ehk kraaditavad piletid. Klassikaline loterii tõi firmale sisse 76,76 protsendi käivest, kiirloto 15 protsenti. E-kiirloterii tõi sisse 8,2 protsendi kogu müügitulust.

E-kiirloterii on uus teenus, mida 2022. aastal veel ei pakutud. Erinevalt tavaliselt kiirlotost nõuab selle mängimine isikukoodiga tuvastamist.

2024. aasta eesmärkideks on firmal riigitulu tagamine ja kliendibaasi kasvatamine.
Aruandes toob firma välja, et nad on sotsiaalselt vastutustundlik ettevõte ning ei poolda loto mängimiseks krediidi ega kiirlaenude võtmist.

Loteriipiletitel on info, mis teavitab inimesi hasartmängude sõltuvust tekitavast iseloomust ja kutsub üles mängima vastutustundlikult. Piletitel on märgitud hasartmängusõltuvuse nõustamiskeskuse kontaktandmed, kust saab abi sõltuvusprobleemide ilmnemisel.