Tänavune kooliaasta algus on eriline, kuna taasiseseisvunud Eestis hakkavad esimest korda kõik 1. klassi õpilased õppima ja lasteaiarühmad tegutsema eesti keeles - eestikeelsele õppele lähevad üle ka kõik 4. klassid.
„See viib meid uuele rajale ja kümne aasta pärast loodetavasti sellisesse tulevikku, kus me enam ei erista haridussüsteemis lapsi kodukeele järgi ning kõigil on võrdsed võimalused jätkata õpinguid ja olla elus edukad,“ ütles haridus- ja teadusminister Kristina Kallas. „Seda reformi on kaua ette valmistatud ning koolid, koolipidajad ja riik on ühiselt pingutanud. Pingutame veel ja viime selle reformi koos ellu.“
Üleminek eestikeelsele haridusele algab lasteaedades ning 1. ja 4. klassis selle aasta septembrist ja kestab seadusest lähtuvalt kuni 2030. aastani. Eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava elluviimiseks on riigi eelarvestrateegias aastateks 2024-2027 kavandatud 221 miljonit eurot, millele lisanduvad välisvahendid summas 28,6 miljonit eurot. Samas suurusjärgus toetatakse üleminekut ka 2027-2030. Üleminekut toetavatesse tegevustesse on kaasatud Eesti Keele Instituut, haridus- ja noorteamet, Rajaleidja, ülikoolid, Eesti Lastevanemate Liit, töötukassa, Integratsiooni Sihtasutus, VeniVidiVici, Asendusõpetajate MTÜ jpt partnerid.
Ülemineku edukaks toimumiseks on vaja, et kool ja kodu teeksid koostööd. Ministeerium on koostanud haridusasutustele juhendmaterjali, kuidas toetada lapsi lasteaias ja õpilasi koolis ning millist tuge pakkuda lapsevanematele.
Eesti keelest erineva kodukeelega lapse õpetamisel eesti keeles on väga oluline lapsele ja perele tagasiside andmine. Tavapärane on see, et lapsel tekib niinimetatud vaikuseperiood, mil ta omandab teadmisi, kuid ei väljenda neid üheski keeles. Vaikuseperiood võib kesta kuu aega, aga ka palju kauem ning on väga oluline, et õpetajad seda arvestaksid.
Lapsevanematele on abiks ka Rajaleidja info ja nõuanded; keelekümblusprogrammi Lastevanemate Liidu seminarid ja infomaterjalid; Tartu Ülikooli Narva kolledži lastevanemate akadeemia kohtumised.
Õpetajate töö toetamiseks on koostatud loetelud soovituslikust õppevarast ning praktilistest ja vajalikest materjalidest. Näiteks üleminevate lasteaiarühmade ja klasside soovitusliku õppevara loetelu; eesti keele kui teise keele õppevara loend Sõnaveebis; e-koolikott, mis võimaldab otsinguid märksõnade järgi, näiteks lõimitud aine- ja keeleõpe, keelekümblus ja nii edasi.
Selleks, et kõik haridusasutused saaksid võimalikult palju vajalikku teavet ülemineku kõigi osaliste toetamiseks, koondas ministeerium põhjalikku infokirja olulised viited erinevatele seadustele, keeleõppe võimalustele, metoodikakoolitustele ja teistele üleminekuga seotud aspektidele.