Kunstlik viljastamine Eestis sageneb

Eelmisel aastal teostati Eestis kokku 1909 kehavälise viljastamise (IVF) ja 2609 embrüo siirdamise protseduuri, võrreldes ülemöödunud aastaga on IVF-protseduuride arv tõusnud 1,9 ja embrüo siirdamise protseduuride arv 8 protsendi võrra.

Märgatavalt on IVF- ja embrüo siirdamise protseduuride arv tõusnud 18-25-aastaste seas - vastavalt 47,8 ja 36,7 protsenti, teatas tervise arengu instituut (TAI) BNS-ile. Siirdamiste käigus siirati mullu kokku 4545 embrüot, mida on 5,3 protsendi võrra rohkem kui ülemöödunud aastal.

Sarnaselt eelnevatele aastatele siirati ühe protseduuri käigus enamasti kaks embrüot. Valdavalt kasutatakse siirdamisel värskeid embrüoid, kuid sagenemas on ka külmutatud embrüote siirdamine - võrreldes tunamullusega on see tõusnud 18 protsenti.

Kunstliku viljastamise teenust pakkus mullu viis tervishoiuteenuse osutajat, neist kolm asuvad Tallinnas ja kaks Tartus.

Eesti Meditsiiniline Sünniregister registreeris eelmisel aastal 13 931 elussündi, neist IVF protseduuri tulemusena 398. IVF-laste osakaal on aastate jooksul oluliselt kasvanud. Kui 2006. aastal moodustasid IVF lapsed 0,9 protsenti elussündidest, siis eelmisel aastal juba 2,9 protsenti. Esimene IVF-laps sündis Eestis 1995. aastal.

Eestis on kunstlikult lubatud viljastada täisealist kuni 50-aastast teovõimelist naist. IVF-i ja embrüo siirdamisega seotud ravimite hüvitist saavad Haigekassalt taotleda kuni 40-aastased ravikindlustatud naised. Teenuse kulud hüvitatakse juhul, kui patsiendil on meditsiiniline näidustus protseduuriks.