Mullu jäi Eestis võlgade tõttu elektrita 2200 majapidamist

Võrguettevõte Elektrilevi jättis lõppenud aastal võlgnevuste tõttu vooluta 2200 tarbimiskohta ehk keskmiselt jäi igal kuul elektrist ilma 185 majapidamist.

Elektrilevil on kokku 630 000 tarbimiskohta, mida saab liigitada väiketarbijateks ja lõppenud aastal lülitas firma neist 0,35 protsendil võlgnevuste tõttu voolu välja, ütles kolmapäeval BNS-ile Elektrilevi pressiesindaja Kaarel Kuusk.

Väiketarbijad on Elektrilevi mõistes korterid, eramud ja suvilad ehk majapidamised, mille peakaitse suurus on kuni 63 amprit. Kuusk ütles, et firma menetleb igat võlgnevust juhtumipõhiselt üritades kliendiga kokkuleppele saada ning olla võimalikult paindlik. "Näiteks on kliendil võimalik võlg tasuda ka maksegraafiku alusel. Keskmine aeg, mis kulub võla tekkimisest kuni voolu väljalülitamiseni, on minimaalselt 1,5 kuud," ütles Kuusk.

Ta kinnitas, et Elektrilevi ei tee võlgnevust menetledes vahet üksikus paigas asuvas majas elaval paljulapselisel perel ja näiteks maakonnakeskuse kortermajas elaval üksikul võlglasel.

Ta jättis kommenteerimata alanud aasta teisel päeval olnud juhtumi, kus võlgade tõttu voolust ilma jäetud üksikus majas kasutas suurpere olude sunnil küünalt ja põles lahtise tulega juhtunud õnnetuse tõttu sisse. 

"Kirjeldatud juhtumi puhul oli vool majapidamisest möödunud aasta novembris võlgnevuse tõttu välja lülitatud. Täpsemalt ei ole meil võimalik meediale konkreetset juhtumit kommenteerida, kuivõrd seadusest tulenevalt on kliendiandmed konfidentsiaalsed," sõnas Kuusk.

Tema sõnul saadab firma kliendile võlgnevuse kohta meeldetuletuskirja ja kui selle tulemusel võlgnevust ei tasuta, saadab firma voolu väljalülitamise hoiatuse. Kui meeldetuletuse ja hoiatuse tulemusel võlga ei tasuta või ei sõlmita kokkulepet võla tasumiseks, saadab firma kliendile SMS-i, millega teavitab eelseisvast võimalikust voolu sulgemisest ja kui SMS-i saatmise tulemusel võlga ei tasuta, sulgeb Elektrilevi voolu võlgnevuse edasise kasvu peatamiseks.

Kuusk ütles, et Elektrilevi ei pea eraldi arvestust voolust ilma jäetud korterite, majade, suvilate või äriettevõtete üle. Samuti ei tee ettevõte eraldi väljavõtteid selle kohta, millises Eesti osas on kõige enam võlgnevuse tõttu voolust ilma jäetud tarbimiskohti. "Rohkem on selliseid juhtumeid seal piirkondades, kus elab rohkem inimesi. Valdavalt asuvad need tarbimiskohad korterites," sõnas ta.